Tehisintellekt ehk AI suudab juba teha nii mõndagi, luua teksti, pilte ja üsnagi reaalsena näivaid videoid. Mõistagi kasutatakse seda veel paljudes teistes valdkondades nagu meditsiin, tarbijaelektroonika ning samuti IT arendus. Elisa IT-juhi Villu Teearu sõnul ei saa aga öelda, et koodi kirjutav tehisaru hakkaks arendajatelt tööd ära võtma ja pigem muutub see kasulikuks tööriistaks, mida nutikas arendaja enda töös rakendab.
“Tõsi on, et tehisintellekt suudab täna teha juba üsna palju ja arendusmaailmas on see kindlasti muutnud inimeste tööd efektiivsemaks. Paljud ei guugelda enam lahendusi enda probleemidele, vaid küsivad neid tehisaru käest, mis saab vastuste leidmisega üsna hästi hakkama. Teine asi, mida AI täna juba päris hästi teeb on koodis vigade otsimine. Sa saad talle öelda, et vaata minu töö üle ning see saab koodist aru ja suudab seal tuvastada võimalikke eksimusi ja pakub ka soovitusi,” ütles Teearu.
Teearu sõnul on juba täna olemas ka lahendusi, mis jälgivad arendaja tööd reaalajas ja tuvastavad, kui ta mõnes kohas eksiteele läheb ning viitab sellele.
Aga tehisintellekt kirjutab ju ka ise koodi?
Kuigi tehisintellekt suudab ka ise koodi kirjutada, ei näe Teearu selles arendajatele suurt ohtu ning on kaheldav, et tehisaru neilt peagi töökohti võtma hakkab. “See muudab arendajaid efektiivsemaks. Tuleb arvestada, et AI pakub sulle variante ja lahendusi, mida ta on varem näinud, aga innovatsiooni tegemiseks tuleb luua midagi uut ja seda ei saa kuskilt andmebaasist võtta. Unikaalsus jääb arendajate õlule,” sõnas Teearu.
Teearu sõnul suudab AI teinekord teha juuniorarendaja tasemel tööd, kuid siiski on see pigem tööriist, millega ka juuniorarendajad saavad kiiremini õppida ning samuti aitab see neil lahendada probleeme, millega muidu oleks tarvis kogenenuma arendaja juurde minna. Nüüd saab seda teha aga vaid olukorras, kus on vaja mingit väga spetsiifilist nõu, mida tehisintellekt pakkuda ei suuda.
Tuleviku arendaja kasutab AI-d abilisena
Kokkuvõtvalt ütleb Teearu, et tehisintellekt ei võta arendajate tööd ära, vaid pigem muutub see kasulikuks ja vajalikuks tööriistaks, mis arendajaid nende töös abistab. Tulevikus on head arendajad need, kes suudavad tehisaru muuta üheks abiliseks enda tööriistakastis, mis aitab neil enda tööd paremini, kiiremini ja efektiivsemalt teha.
“Loovtöö jääb siiski inimeste õlule, kuna midagi päriselt uut ja unikaalset suudab praegu luua siiski vaid inimene. AI võib olla kasulik vahend, millega tööd efektiivsemaks muuta, kuid arendajatelt see töökohti ära võtma ei hakka. Tehisintellekti ei tohiks näha arendaja konkurendina, vaid pigem kasuliku oskusena, mida iga hea arendaja võiks oma töös ära kasutada,” ütles Teearu.
