Kevad on täies hoos ja suvele iseloomulikud soojad ilmad on kohal. Kes armastab rannas lebotada, ei oska üle 20-kraadise kuuma üle kurta, ent serveritele palavus ei meeldi. Eesti suved lähevad aasta-aastalt soojemaks, niisamuti on juba tänavu – kui suvi pole õieti alanudki – murtud mitu kuumarekordit. Lisada sinna juurde veel kõikuvad energiahinnad ja pole mingi ime, et serverite jahutamine valmistab ettevõtetele iga aastaga üha hullemat peavalu.
Milles kühvel siis seisneb? Serverid on tundlikud seadmed, mis vajavad stabiilset jahedat keskkonda, et tagada nende tõrgeteta töö. Andmeid vastuvõtvad, töötlevad ja edastavad seadmed tekitavad töö käigus niikuinii soojust – kuumalaine mõjub seega kui õli tulle valamine. Kui temperatuurid tõusevad, võib see põhjustada ülekuumenemist, mis omakorda viib süsteemirikete, andmekadude ja isegi riistvara kahjustumiseni. Kontorihoonetes, mis ei ole spetsiaalselt loodud IT-seadmete majutamiseks, võib jahutuse teema osutuda suviti tõeliseks proovikiviks. Pole küsimust, et serverite toimimine on ettevõtte vaatest ülitähtis.
Teine asi, millest ei saa selle teema juures üle ega ümber, on energiakulu. Serverite jahutamine nõuab pidevat ja usaldusväärset õhukonditsioneeri tööd, mis tarbib märkimisväärselt energiat. Suvel, kui välisõhu temperatuur tõuseb, suureneb ka jahutuse energiatarve. See võib viia elektriarvete plahvatusliku kasvuni, mis omakorda tähendab ettevõtetele suuri lisakulusid. Lisaks nõuab serverite haldamine spetsialisti – süsteemiadministraatori – olemasolu, kelle palk on samuti märkimisväärne kuluartikkel.
Andmekeskuses tehakse sama asja kuluefektiivsemalt ja paremini
Mida siis teha, et serverid järgmise kuumalainega üles ei ütleks ega peaks ennast suviti ka ogaraks maksma? Lihtne vastus on, et pole vaja servereid oma kontoris hoida. Kodumaine pilveteenuse pakkuja Pilvio hoiab oma servereid peamiselt Tallinna külje all Greenergy Data Centersi keskuses, mis on Baltikumi suurim ja kindlaim andmekeskus – seda kinnitavad mitmed rahvusvahelised sertifikaadid. “Täna on meie suurimaks eeliseks turvaline asukoht Baltikumi modernseimas andmekeskuses ning vajadusel loomulikult back-up-lahendused,” sõnab Pilvio müügijuht Siim Karutoom.
See tähendab, et Pilvio kliendina ei ole vaja serverite jahutamise pärast ise muretseda, vaid selle eest kantakse hoolt kohas, kus pole mingit küsimust, et serverid on ka südasuvel kindlalt hoitud ja jahutatud. Võtmesõnaks on tugisüsteemide “redundancy” ehk liiasus. Lihtsamalt öeldes tähendab see, et andmekeskustes on olemas varuseadmed, mis rakenduvad siis, kui mõni tavaolukorras temperatuuri sobivas vahemikus hoidev aparaat töö katkestab. Kui kontoris võib elekter ära minna ja jahutus selle tagajärjel välja lülituda, siis andmekeskuses sellist jama ei ole.
Serverite andmekeskuses hoidmine on ka kuluefektiivne, kuna jahutatakse sadu seadmeid korraga (ja ruumis, mis ongi spetsiaalselt serverite õigetel tingimustel hoidmiseks ehitatud). Pilvio näitel on plussiks veel see, et kasutatakse rohelist energiat – see on tihti rahvusvaheliste klientide või partnerite jaoks oluline müügiargument, et äri on jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik. Loomulikult vastavad andmekeskused reeglina ka kõrgematele turvastandarditele kui tavalised kontorihooned. Lisaks on Pilvio pilveteenused skaleeritavad, võimaldades ettevõtetel kiiresti ja lihtsalt kohandada oma IT-vajadusi vastavalt kasvule ja muutustele.
Kokkuvõttes võimaldab see kõik keskenduda rohkem oma äritegevusele, jättes tehnilised mured spetsialistide hoolde. Kui igaüks oma kontoris n-ö põlve otsas jändab, on lõpuks tulemus kehvem ja ka kulud suuremad. Pilvio abil saab olla kindel, et serverid on hästi jahutatud ja andmed turvaliselt hoitud – igal ajal ja iga ilmaga. Kui soovite saada pilveteenuste kohta täpsemat infot, võtke ühendust Pilvio spetsialistidega.
