Kuidas teenust kriisis püsti hoida? Alustame 43 meetrit merepinnast kõrgemale rajatud hoonest

Räägime palju küberist, aga kõik hakkab pihta füüsilisest turvalisusest. Pilvio servereid hoitakse Greenergy Data Centersis (pildil).Foto: Tõnu Tunnel

“Kui 2018. aastal välja tulime, oli meie fookus tugevalt sellel, et teenus oleks alati kättesaadav. See tähendab, et isegi kui tuleb ette näiteks riistvararikkeid, suudaksime vead automaatselt parandada, et meie kliendid nende pärast kannatama ei peaks,” sõnab kodumaise pilveteenuse Pilvio asutaja ja juht Kaur Kiisler.

Äris on tähtis, et saaksid oma partnereid usaldada. Kui teenus “maha kukub”, kaotad korraga nii käibes kui maines. Uurime, kuidas on Pilvio läbi aastate taganud, et teenus oleks püsti ka kriiside ajal!

Eesti on turvaliseks andmete hoidmiseks suurepärane paik

“Täna on meie suurimaks eeliseks turvaline asukoht Baltikumi modernseimas andmekeskuses Greenergy Data Centersis ning vajadusel loomulikult back-up-lahendused,” sõnab Pilvio müügijuht Siim Karutoom pikemalt mõtlemata.

Kriisid võib jagada kaheks. Ühed leiavad aset n-ö pärismaailmas, kus oht pilveplatvormile on füüsiline. Sellise olukorra võib tekitada näiteks loodusõnnetus, terrorirünnak või sõda. Rahulikus Eestis ei tundu ükski nimetatutest väga pakilise ohuna, aga valmis olla tuleb sellest hoolimata.

Tallinna külje all Hüürus asuv andmekeskus, mida Karutoom hea sõnaga mainib, paistab silma nii turvalisuse, töökindluse kui jätkusuutlikkuse poolest. “Oleme valinud peamiseks asukohaks andmekeskuse, kus on juba ehituse järgus teatud väliseid riske arvesse võetud,” sõnab Karutoom.

Vastavalt rahvusvahelistele standarditele on andmekeskuse asukoha valimisel enam kui 100 erinevat kriteeriumi. Greenergy Data Centers on rajatud 43 meetrit merepinnast kõrgemale, tugevale paepinnasele, et vältida üleujutuste ohtu ning suurendada korraliku tuulega päevade arvu. Tänu sellele saab andmekeskust jahutada valdava osa aastast välisõhu toel, mis säästab energiat. Eesti kliima on sellise rajatise jaoks täpselt sobiv – siin on vaid paarsada tundi aastas, kui ei piisa vabast õhkjahutusest. Samuti on keskus eemal ohtlikest tootmishoonetest ning liiklusest, nagu näiteks kütuserongid.

Mille kõige poolest veel (mehitatud valve, biomeetriline isikutuvastus, tehisintellekti juhitud nutikas jahutussüsteem, Baltikumis ainukordne EN 50600 sertifikaat jne) Pilvio serverite asukoht teistele Eestis silmad ette teeb, oleme blogis varem kirjutanud.

“Lisaks on meil olemas teine asukoht, mida hädaolukorras back-up’ina kasutada saame,” märgib Karutoom.

Baltikumi modernseim andmekeskus Greenergy Data Centers asub Tallinna külje all Hüürus.Foto: Tõnu Tunnel

Pilveteenuse pakkuja ei saa klienti lõpmatuseni kaitsta

Oktoober oli küberturvalisuse kuu ja seetõttu on viimasel ajal olnud palju juttu küberrünnakutest. Pärismaailma hädaolukordade kõrval tuleb tänapäeval üha enam valvel olla ka häkkerite eest. Millised ohud pilveteenuste kasutajaid varitsevad, kirjutasime blogis eelmisel kuul, aga ka siin annab usaldusväärne ja kompetentne teenusepakkuja kliendile märkimisväärse eelise.

“Pilvio poolt oleme ennetuseks rakendanud tõhusaid kaitsemehhanisme, millest turvalisuse säilitamise huvides lähemalt rääkida ei saa,” sõnab Karutoom. “Lisaks on meil majasisene kompetents ning määratud juhised, kui midagi sellist peaks juhtuma.”

Karutoomi sõnul on enamik rünnakuid suunatud eeskätt teenuste või digitaalsete toodete vastu – seega jääb lõviosa turvalisuse tagamisest paratamatult klientide kanda. “Seda ennekõike, kuna kõige nõrgemaks lüliks on tavaliselt inimene ise,” nendib müügijuht.

Pilvio märkab rünnakuid tihti varem kui klient ise

Kui kehvem pilveteenusepakkuja jätab kliendi hädas üksi, siis Pilvio aitab proaktiivselt olukorda lahendada ega näita näpuga, kui rünnak on juhtunud kliendi enda hooletusest.

“Pilvios on meil sellisteks juhtudeks meeskonnasisene pädevus olemas. Tihtipeale olemegi meie need, kes midagi kahtlast esimestena näevad. Asume omalt poolt kohe tegutsema ning teavitame klienti rünnakust,” räägib Karutoom.

“Oleme ehitanud monitoorimise süsteemi, mis lubab meil enamikke rünnakuid kohe avastada. Enamikul juhtudest oleme kliendiga pidevas kontaktis ning aitame oma meeskonnaga seda olukorda lahendada – usume, et vahetu ja kiire abi on täiesti normaalne antud olukorras,” lisab müügijuht.

Karutoomi sõnul tuleb aeg-ajalt ette n-ö tavapäraseid rünnakuid, nagu teenusetõkestusründed ja brute-force attack’id. “Oleme need kõik edukalt tõrjunud,” kinnitab ta. Konkreetsetest juhtumitest paraku lähemalt rääkida ei saa, kuna turvalisusega seonduvat hoitakse salajas. “Potentsiaalne ründaja võib sellest midagi välja lugeda ning seda hiljem meie klientide vastu kurjalt kasutada,” põhjendab Karutoom.

Kui soovite saada pilveteenuste kohta täpsemat infot, võtke ühendust Pilvio spetsialistidega.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kolm korda nädalas

Telli DigiPRO uudiskiri

Kolm korda nädalas spetsiaalne DigiPRO liikmetele tehtud uudiskiri, et sa midagi olulist maha ei magaks.