Prototroni edulood

Alustavale investorile on ingliinvesteering riskantne rahapaigutus

Alustaval investoril tuleb hoolikalt valida, kuhu ja millesse investeerida.Foto: Jake Farra.

Eestis kasvab investeerimise populaarsus – kinnisvaraturg teeb üha uusi rekordeid, börsil toimub aktiivne tegutsemine ja investeeringud idufirmadesse näitavad kasvavat trendi. Kui oled alustav investor, tuleks aga hoolikalt valida, kuhu ja millesse investeerida. Ingliinvesteering ei pruugi esimeseks rahapaigutuseks olla just parim lahendus. 

Varu kannatust

Ingliinvesteering on nimelt kapital, mille saad kas äriinglilt või suure netoväärtusega isikult oma ettevõtte aktsiakapitali eest ning enamasti tulevad kaotatud panused välja enne kui võidud. Näiteks kui teed täna äriinglina 10 investeeringut, siis aasta pärast on neist ettevõtetest 2 pillid kotti pannud ja paar-kolm teevad seda kohe-kohe.

Nendel ettevõtetel, kes päriselt edukaks saavad, läheb selleks alati kauem aega, kui teistel suremiseks. Kui mingit edu ei paista, võib asutaja väga lihtsalt alla anda ja see ongi ettevõtte lõpu algus. “Seetõttu on seda tüüpi investeeringud algajaile kõige riskantsem rahapaigutus,“ rääkis Eesti äriingleid koondava EstBANi asepresident ja juhatuse liige Lauri Antalainen. 

Visadus tasub ära

Antalainen tõi näiteks, et tema senine edukaim investeering oligi ettevõttesse, mis justkui oli juba allakäigu teel, meeskond oli laiali läinud ja edu ei paistnud kuskilt, kuid asutaja ei andnud alla. „Ta pusis üksinda edasi, kuni ühel hetkel hakkas neil hästi minema ja hiljuti ostis USA ettevõtte Kahoot nad ära kaheksakohalise summa eest. See oli kõige ehedam näide visadusest ja sellest, et kui sa ise usud, et oled õigel teel, siis oledki,“ ütles Antalainen. 

Kuidas alustada?

Ettevõtluskauge inimene, kes saab näiteks päranduseks 200 000 – 300 000 eurot, võiks Antalaineni sõnul panna iduinvesteeringutesse sellest ca 5-10% ja pigem alustada sündikaatidega: „Seal saab juba kogenud investorite kõrval õppida, et kuidas nemad valikuid teevad ja mida analüüsivad.“ 

Valdkondi, millesse investeerida, on palju ja ruumi nn. täiesti avastamata maadeks ilmselt ei ole. Siiski on alasid, kuhu on keerulisem raha panna ja kus on keerulisem raha kaasata – üks selline on näiteks deep-tech. „Kindlasti on aga riistvara see suund, kus on edukalt raha kaasatud ja ka investorid vaatavad järjest enam sinnapoole. Üldjuhul kehtib reegel, et kui meeskond on tugev ja neil on juba ette näidata kliendid, kes on nõus selle toote/teenuse eest maksma ning on näha, et klientide arv on kiirelt kasvav, tuleb raha investeeringutena kiiresti kokku,“ selgitas Antalainen investeeringute tagamaid. 

Koroonakriis kui õppetund

Rääkides võimalikust kriisist koroonajärgses maailmamajanduses ja ka Eestis, ütleb Antalainen, et muidugi raputas koroona kogu ühiskonda ja pani mingid asjad kiiremini tööle, kuid kriisi asemel on see pigem õppetund „Üldiselt on tajutav kogu faasinihe näiteks digitaliseerimises. Täna on täiesti normaalne, et võin kliendiga sõlmida lepingu, teha ära kogu töö ja esitada arve nii, et me pole temaga kordagi näost-näkku kohtunud.

Enne koroonat ei olnud see mõeldav. Samuti on normaalne see, et meeskonnad ei kohtu investoritega enne raha kaasamist. See aga võimaldab olla väga efektiivne, sest logistika arvelt saab palju väärtuslikku aega kokku hoida. Koroonal oli seejuures väga oluline roll, mis aitas kogu seda protsessi kiirendada,“ rääkis Antalainen. 

Oktoobri alguses lõid investoreid koondav Eesti Äriinglite Assotsiatsioon (EstBAN) ja Prototron sündikaadi, mille tulemusel avanevad uued raha kaasamise võimalused eelkõige tehnoloogiliste ja raudvaraliste leiutiste kallal töötavatele varajases faasis idufirmadele.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.