Singletoni blogi

Kuidas arendada tarkvara ilma telefonimänguta?

Mismoodi saaks teha nii, et tiimitööl, kus üht suuremat arendust teevad paljud spetsialistid ja kliendid, ei jooksegi arendajate ja klientide vahet projektijuhid või tiimijuhid, vaid nad võivad olla ka ühe pika laua taga ja üksteisega suhelda? Tarkvaraarendusfirmas Singleton võibki juhtuda, et arendaja küsib otse kliendilt, kuidas ta oma tarkvara täpsemalt kasutada tahab. Telefonimäng läbi projektijuhi jääb ära.

Muidugi hoiab projektijuht muus osas projektil silma peal nagu ikka, aga Singletonis ei suruta arendajaid kuhugi müüri taha, mis hoiab taustajõud tarkvara tellija eest peidus. Otsesuhtlus tähendab, et inimesed teevad tarkvaraarendust inimestele, kuna lõpuks hakkavad ju seda toodet samuti inimesed kasutama. Mida täpsemalt vaja, seda saabki kõige paremini otse küsida.

Tagatoas eraldi ei nokitse

“Meil pole nii, et tagatoas on programmeerijad ja klientidel käib otsesuhtlus vaid projektijuhiga. Nii vanemarendaja, nooremarendaja kui kliendi vahel on kõik kanalid lahti, suhelda saab otse vahetu kontaktiga, pole vaja telefonimängu mängida,” ütleb Singletoni kaasasutaja Norman Saarso.

Inimesed ongi ise üsna tihti tuvastanud probleemi ja haaranud initsiatiivi, et midagi korda teha, rääkides otse kliendiga. Vahemehi ja juhte pole sinna ahelasse alati vaja.

Teenus toob vahelduse

On toote-ettevõtteid ja teenuse-ettevõtteid. Norman Saarso sõnul saab teenuse-ettevõte aga erinevalt toote-ettevõttest tegeleda väga erinevate probleemidega ja need vahelduvad pidevalt: “Täna tegelen meediaga, homme lennundusega, aasta pärast finantsvaldkonnaga. See on väga hea läbi proovida, eriti kui oled karjääri alguses.”

See tähendab, et arendajad saavad teha just seda, mis neile kõige enam meeldib ja kõnetab. Kindlasti meeldib mõnele arendajale püsida pidevalt samade teemade juures, mõni aga tahab rohkem vaheldust. Klient aga saab oma töö tellida arendajalt, kes tõesti tahab selle teemaga kirglikult tegeleda.

Paljudes tarkvarafirmades on veel rangelt eraldi tiimid back-endi, front-endi, äppide, Pythoni arendajatest jne, Singletonis niimoodi lahterdatud pole. Tiimidesse kogunevad need inimesed, kellele meeldib omavahel koostööd teha, mitte ei suruta tehnoloogiapõhiselt kokku.

Jalgratas on juba leiutatud, sellega uuesti tegeleda pole vaja

Kui midagi on võimalik taaskasutada, siis seda kindlasti tehakse, pole mingit põhjust hakata uuesti jalgratast leiutama. Mida see arenduses tähendab? 

Tarkvara kirjutamisel tähendab see koodi, mis on juba olemas, sest pole ju mõtet iga kord uuesti hakata jalgratast leiutada. 

“Toon lihtsa näite – igas rakenduses on olemas kasutajaks registreerumised,” selgitab Singletoni kaasasutaja ja tegevjuht Norman Saarso, “selle saame ju uuesti kasutusele võtta.”

Kuidas on see aga seotud tegijate ja klientide õnnetundega? Tegelikult on siin seos üsna selge.

“Nende tükkide tegemise asemel, mis on meil nii-öelda riiulis legoklotsidena juba olemas, saame me midagi kasulikumat teha,” valgustab Saarso. “Seda ressurssi, mis vabaneb, kasutame pigem unikaalse äriloogilise osa lihvimiseks.”

Seega jäävad arendajatel ära rutiinsed kordused, et iga kord juba tehtud asju uuesti üles ehitama hakata ning kliendil jääb raha rohkem mõistlikumate ja vaid tema ärile iseloomulikumate asjade jaoks. 

Niimoodi ongi kõik õnnelikumad.

Kliendiga töötoas

Muidugi on tarkvarafirmal aeg-ajalt ühiseid üritusi ka oma püsiklientidega, kuid Singletoni eripäraks võib lugeda veel töötubasid uute klientidega, kus saab otse kõik probleemid läbi rääkida. Jällegi jääb telefonimäng ära, sest tiimid võivad otse tarkvara tellijaga oma jutud ära rääkida.

“Veel enne, kui hakkame arendama, oleme teinud töötubasid oma uute klientidega, et viia end nii-öelda ühele lainele ja aru saada, mida tahetakse ehitada,” räägib Saarso. “Mõnikord on need töötoad isegi mitmepäevased, mis mõlemale poolele asja palju selgemaks teevad. Me ei eelda, et töötoale järgneb meie jaoks mingi kindel projekt, aga sellega tekib kliendiga side ja nii saavad osa asju hiljem rääkimatagi selgeks. Tekib võimalus paremaks koostööks.”

Lõpuks on aga küsimus ikkagi inimestes. Enne käiste üles käärimist ja töörügamise alustamist on vaja rääkida – kas töötoas või mõnel mitteametlikumal kohtumisel. Tarkvara teevad inimesed inimestele. Kui nende vahel on hea klappimine ja kõik korras, siis tulebki inimlik tarkvara.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.