Ühed on head programmeerijad, teised head esinejad, harvemini on mõlemad omadused olemas ühes kandideerijas. Kui arendustiimi on vaja uut arendajat, siis kuidas aru saada, milline on see inimene, kes tahab tööle tulla?
Singletoni tiimijuhid peavad pidevalt tegema selliseid valikuid – kuidas leida oma tiimi uusi liikmeid kandidaatide seast, kes ühelt poolt on tugevate erialaste oskustega, aga sellest pole aru saada, sest nad pole nii tugevad enese esitlejad?
Et seda oskust parandada ning tarkvaraarendusfirmale kandideerides end lasta õiges valguses paista, jagavad soovitusi Singletoni tiimijuhid.
Mis on esimene asi, mis kandidaadi puhul silma hakkab?
Tiimijuhid vaatavad kõige põhjalikumalt varasemaid töökogemusi, kuid selle nimekirja pikkus pole alati määrav. Uusi ja häid arendajaid vajatakse ikka ja kuskilt peavad ju alustama ka need, kellel alles vaja oma kogemuste nimekiri pikaks kirjutada.
CV puhul on aga kindlasti esimese hea mulje jätmiseks oluline üldine ülesehitus ja disain – kas on nähtud mingitki vaeva, et info oleks selge ja arusaadav?
Samuti torkavad tiimijuhtidele kohe silma kirja- ja vormindusvead, mis viitab sellele, et inimene on lohakalt kirjatüki valmis teinud. Kindlasti peaks failina esitatav CV olema PDF-formaadis.
Kaaskirja väga tihti kandideerijatelt ei tulegi, neid näeb CV-de juures harva. Seega on kaaskiri veel üks hea (ja lihtne) võimalus teistest eristuda ja paremini silma torgata. Sellele kehtivad laias laastus samad kriteeriumid kui CV puhul- peab olema korralikult vormistatud ja vigadeta, kuid lisaks on muidugi tähtis ka see, mismoodi kandidaat suudab veenda tiimijuhti, mil viisil ta võiks ettevõttele kasulik olla ja miks peaks just teda valima.
Millised on olnud kõige meeldejäävamad CV-d?
Veebis surfates leiab päris ägedaid interaktiivseid CV-sid, mis on väga meeldejäävad ja millest saaks eeskuju võtta.
Mõned inspireerivad näited on siin:
CV pole aga ainus, mille põhjal otsustatakse, pigem on määravamad ikkagi vestlused.
Milline on kõige meeldejäävam kandideerimisvestlus?
Kõige meeldejäävamad intervjuud on tiimijuhtide arvates selliste inimestega, kes entusiastlikult jagavad nii edulugusid kui ka raskemaid hetki oma professionaalse karjääri jooksul.
Tihti arvatakse, et intervjuul tuleb jätta maksimaalselt hea mulje ning kiputakse sellepärast isegi ilmselgelt liialdama, rääkides vaid edukatest töödest ning maalitakse võimalikult ilus pilt.
Raskemad katsumused on aga tavaliselt intervjueerija seisukohalt palju huvitavamad, kuna annavad parema ülevaate, kuidas ja mis nurga alt inimene probleemidele läheneb.Kui kandideerija tunneb ennast vabalt ja ei vasta ainult ette õpitud vastustega, on see alati parem, veelgi parem aga, kui teeb nalja ning on sõbralik. Ülbe suhtumisega end edasi ei aita.
Head nipid, millega meelde jääda
Mõned soovitused meeldejäävaks vestluseks on nagu psühholoogia- või esinemisõpikutest välja kirjutatud ning eks töövestlus ongi kandideerija jaoks üks oluline iseenda esitlus: ole sõbralik, näita huvi selle firma vastu, kuhu kandideerid, ole aktiivne suhtleja ja viska nalja.
Kindlasti tasub enne vestlusele tulekut uurida ettevõtte kohta lähemalt – milline on selle põhitegevusala, suuremad kliendid, tähtsamad projektid, võtmeisikud, käive, kasum, turud, uued suunad jne. See kõik näitab intervjueerijale, et inimene tunneb ettevõttes töötamise vastu päriselt siirast huvi ning oskab küsida asjalikke küsimusi.
Ka korrektne ja vigadeta ning hästi kujundatud CV on oluline, mis jätab juba enne kohtumist hea mulje. Esimene mulje on väga oluline.
Mis on kandideerivate arendajate oskuste mõõdupuu?
Arendajatele on olemas oma tööde esitamiseks enim vajalikud avalikud koodi repositooriumid, mis asuvad näiteks Githubis. Samuti kasutatakse oma oskuste esitlemiseks personaalseid veebilehti, kus saab tehtud töid näidata. Mõlemad on head variandid ja üks ei välista teist.
Singletoni värbamisprotsess on tavaliselt kolmeosaline:
- Tutvumisintervjuu – esimene kohtumine ja vestlus
- Proovipäev – saab teada, kuidas proovipäevaline suhtleb ja kas on valmis küsimusi esitama
- Mõnikord vastavalt vajadusele toimub ka nii-öelda kultuurivestlus ning pakkumise arutamine
Tegelikke oskusi hinnataksegi just proovipäeval. Seal tulevad välja need kogemused, mis aitavad kontoris kohapeal lahendada mõne programmeerimisülesande.
Kuigi ülesanded pole üldse rasked, selgub päeva jooksul vesteldes nii mõndagi ning üldjuhul on päeva lõpuks päris hea ettekujutus, millise tasemega on kandideerija.
Proovipäeval hinnatakse koodi, kuid kõige olulisem ei olegi alati tulemus. Tähtis on, kuidas põhjendatakse koodis tehtud valikuid ja et arendajale endale on sada protsenti arusaadav, mis on koodis kirjas ehk see pole lihtsalt Internetist kopeeritud, sest seda oskavad paraku kõik.
Kokkuvõtteks – esita korrektne ja vigadeta CV, mis võiks mõne huvitava detaili või kujundusega silma paista, ole sõbralik, tunne huvi ja oska küsida. Edasi teevad oma töö ära oskused, millega saab proovipäeval hiilata.
