Eestis on pea igal aastal põhjust rõõmustada selle üle, et taaskord löödi rekordeid nii iduettevõtluse sektori poolt makstud maksude kui ka kaasatud investeeringute lõikes. Oleme Euroopas esikohal ükssarvikute ja elanike arvu suhtena, ent kui süveneda iduettevõtluse sektorisse veidi põhjalikumalt, siis selgub, et enamik Eesti iduettevõtetest on tarkvarapõhised ja ükski Eesti teadmismahukas idufirma maagilise miljardi dollari piiri ületanud ehk ükssarviku staatusesse jõudnud ei ole.

Eesti teadmusmahuka ettevõtluse ökosüsteem

Eesti ülikoolide rahastusmudel toetab suurepäraselt baasteaduse arendamist, Eesti ülikoolid kuuluvad maailma tippülikoolide hulka. Samas senini turule jõudnud teadmusmahukad ettevõtted on sündinud suuresti ülikoolide ja teadlaste initsiatiivil ning sageli on edu saavutamiseks kulunud kümneid aastaid. Puudub riiklik tellimus teadmuse kommertsialiseerimiseks ja niiöelda “õmblusteta väärtusahel”, mis toetab kõrgel tehnoloogilisel innovatsioonitasemel olevate meeskondade ärilise kompetentsi arendamist, mille najal teadusmeeskonnast teadmuspõhine ettevõte kasvatada.

Mitmete idufirmade asutaja Sten Tamkivi ütles hiljuti Baltikumi suurimal ärifestivalil sTARTUp Day, et üks järgmistest ükssarvikutest võib tulla teadmusmahukate ettevõtete seast, sama meelt on ka Põhjanaelas mentorina kaasa löönud ingelinvestor Heidi Kakko. Kuigi investorite hinnangul on deep tech Eestis üheks kõige suurema potentsiaaliga valdkonnaks, on see osutunud liialt kapitalimahukaks ning ka investeeringu tasuvusaeg on tavapärasest oluliselt pikem.

Teadmuspõhistes valdkondades tegutsevatel ettevõtetel on tihtilugu keeruline kiiresti kasvada, sest kui alustav ettevõte tegutseb väljaspool IKT sektorit, puudub start-up ökosüsteemis (tugiorganisatsioonid, mentorid, investorid) vastava tehnoloogia või sektori teadmus. 

2020. aasta kevadel otsustasid Tehnopol, Tartu Teaduspark, TalTech ja Tartu Ülikool alustada süsteemset ning üle-eestilist koostööd teadmusmahukate meeskondade ärilisel kiirendamisel, eesmärgiga aidata ülikoolide teadusmeeskondadel jõuda 1-2 tehnoloogilise valmiduse taseme võrra kõrgemale.

Eksperimentaalprogrammi “Põhjanael” eesmärgiks oli eelnevalt välja toodud hüpoteese valideerida ja pakkuda võimalikke lahendusi. Projekti raames testiti lähenemisi, mida Eestis varasemalt ei ole sellisel kujul teadmusmahukate meeskondade arendamiseks kasutatud. Vähem oluline ei ole see, et tegemist on esimese koostöömudeliga, kus nelja organisatsiooni panusel asuti looma nii öelda „õmblusteta väärtusahelat” teadmismahukate meeskondade arengu kiirendamiseks.

 Missioonitundega eestvedajad loovad Eestile sobivaimat mudelit

Tervet Eestit hõlmava õmblusteta koostöömudeli tekkimise vajadust selgitab Tartu Teaduspargi juhatuse liige Andrus Kurvits olemasolevate protsesside aegluse ning sihtfinantseerimise puudumisega.

“Teadusmahuka ettevõtte turule jõudmine võtab aega mitmeid aastaid kauem kui traditsioonilistel ja IT ettevõtetel ning vajab kogukonnalt laiapõhjalist koostööd ja tuge. Tartu linn ja ülikool on koos teiste asutajatega toetanud igakülgselt Eesti ainsas deep tech ettevõtetele suunatud inkubatsiooniprogrammi S2B Launchpad, et saaksime süsteemselt toetada Tartu Ülikoolist tekkinud teadusmeeskondade arengut. Pannes seljad kokku Tehnikaülikooli ja Tehnopoliga, lõime uue sünergia läbimurdeliste innovatsioonide tekkimiseks ja nende ärilise arengu toetamiseks,” tõi Kurvits esile teadusparkide rolli olla sillaks erinevate osapoolte – teadlased, ettevõtted, investorid ja kliendid – vahel.

Tehnopoli Startup Inkubaatori juht Kadri Tammai ütles, et Eesti teadmismahukas ökosüsteem on ettevõtluse mõistes selgelt alles kujunemisjärgus. “Oleme umbes selles kohas, kus kogu start-up ökosüsteem tervikuna oli ca 10 aastat tagasi – seega arenguruumi on kõvasti. Meil tehakse tipptasemel teadust, aga paljud uurimisprojektid ei jõua kunagi turule toodavate toodete või teenusteni, selles peame selgelt tegema suure arenguhüppe.” 

“Lisaks on vaja tugevalt tegeleda varajase faasi meeskondade finantseerimise küsimusega, sest kohalik investorkogukond on ajalooliselt hoidnud rohkem tarkvaraettevõtete poole ning välismaised investeeringud väga varajasse faasi on pigem harukordsed,” jätkas Tammai.

Põhjanael: 4 meeskonda, 14 mentorit, 3 arendussprinti ja 84 mentorkohtumist

“Tartu Ülikool on seadnud endale eesmärgiks aidata aktiivselt kaasa Eesti majanduse lisandväärtuse tõstmisel. Me näeme, et teadmismahukad ettevõtted on need, kes sellesse kõige efektiivsemalt saavad panustada,” kommenteeris TÜ missiooni arendusprorektor Erik Puura. Väärtust kommenteerides rõhutas ta, et ülikoolid üksi ei suuda kahjuks kõiki teadmismahukate ettevõtete arendustsükleid toetada, seepärast hinnatakse teadusparkide tuge kõrgelt.

Programmi oli kaasatud kaks meeskonda, kes polnud varem süsteemseid äriarendamise teenuseid saanud ja kaks meeskonda, kes olid ka varem inkubatsiooniprogrammis osalenud. Kokku kaasati projekti neli kasvupotentsiaaliga teadmismahukat meeskonda: KappaZeta OÜ, Unsinkable Robotics OÜ, PlantInvent OÜ ja DC/AC.

• PlantInventi välja töötatav lahendus võimaldab optimeerida veekulu taimekasvatuses ning kiiremat ning paindlikumat reageerimist kliimamuutustele taimede sordiaretuses.
• DC-DC/AC idee on luua universaalne jõuelektroonika muundur, mis sobib samaaegselt nii alalisvoolul kui vahelduvvoolul töötavatele seadmetele.
• Unsinkable Robotics kõik-ühes robotplatvorm veealuse kaardistamiseks ja seireks.
• KappaZeta aitab kaugseire andmeid kasutades täpsemalt ning sagedamini seirata suuri põllumassiive, säästes seeläbi põllumajandusettevõtete aega ja raha.

Programmi vältel toimus nii arendussprinte kui ka arvukalt mentorkohtumisi. Osalenud meeskondade hinnangul seisnes suurim väärtus tippmentorite kaasamises, kelle abil oli võimalik äriliselt liikuda uuele tasemele ja teha ära asjad, mis olid meeskonnasisese teadmise puuduses jäänud varasemalt tegemata. Eriliselt hinnati programmi poolt pakutud juriidilist nõustamist ja turunduse ning müügi tuge.

Tiimid tõid puudusena välja, et riistvaraettevõtetel on vaja kasutada ka töökodasid või maker space ruume ja tavapärased kontoriruumid selleks kindlasti ei sobi. Lisaks tõsteti esile, et puudub hea ülevaade ülikoolide poolt pakutavatest võimalustest kasutada laboreid ning vajalikke seadmeid. Oodatakse ka koostööd ning abi erinevate grandiprojektide kirjutamisel, kuna meeskondadel endil pole võimekust sobivaid võimalusi kaardistada, välja valida ja realiseerida.

Põhjanaela mentorid tõid välja, et töö teadmismahukate meeskondadega on paljudes aspektides võrreldes keskmise iduettevõttega erinev. Suurem tähelepanu on ärilise kompetentsi tõstmisel ja turuvalmiduse hindamisel, mis tähendab, et mentor peab olema hästi kursis valdkonnaga, milles meeskond oma toodet või teenust arendab.

Nad pidasid vajalikuks, et sarnastel meeskondadel tekib võimalus omavahel suhelda ja kogemusi jagada. Abi on pigem sellest meeskonnast, kes on teistest ees ühe, mitte kümne sammu võrra.

Tallinna Tehnikaülikooli ettevõtlusprorektor Sven Illing tõi esile, et kahe suurema ülikooli ja kahe juhtiva teaduspargi tiimid jõudsid ühistegevusteni, mis on alustalaks teadmusmahuka ettevõtluse kogukonna tekkimisel. „Põhjanaela programm viis ka meid mõttele, et peame pakkuma Tehnikaülikooli teadlastele kiirendilaadset programmi ehk iduettevõtluse koolitusi, rahvusvaheliste mentorite tuge ja võrgustumist erinevate koostööpartnerite ja muidugi investoritega,“ lisas Illing.

Väljakutse ja võimalused

Iduettevõtluse ökosüsteem on innovatsiooni looja ja arendaja ning suure mõjuga muutuste ning projektide algataja ühiskonnas, võimaldades teadus- ja tehnoloogiamahukat ettevõtlust, valdkonna kiiret kasvu ning ambitsioonikaid lahendusi ja investeeringuid Eestisse.

Kuigi Eesti iduettevõtted on aasta-aastalt kaasanud üha rohkem riskiinvesteeringuid ja ligipääs riskikapitali investeeringutele on Eestis oluliselt paranenud, on teadus- ja tehnoloogiamahukates valdkondades ning skaleerimisvajadusega iduettevõtete seas jätkuvalt tugev turutõrge, mis vajab mitte ainult paindlikke ja pikaajalisi poliitikameetmeid, vaid ka ökosüsteemi arendamist ning toetamist tehnoloogiapõhiste idu- ja hargettevõtete arenguks. 

Teadmusmahuka ettevõtluse ökosüsteemi saab luua ja arendada avaliku ning erasektori koostööl. Ülikoolid ja teaduspargid küll tegelevad teemaga, kuid süsteemseks arendamiseks on puudu nii kapitalist kui ka parimast praktikast, mis sobib Eesti oludesse. Vaja on loogilist ja läbimõeldud väärtusahelat, mida mööda saaks teadmusmahukad meeskonnad liikuda. 

Tartu Teaduspark, teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool käivitasid “Põhjanaela” programmi selleks, et toetada teadmismahukate tehnoloogiate äriks muutmist. Pilootprogrammi eesmärk oli uudse meetodi katsetamine, koostöömudeli loomine ja hiljem kogemuse jagamine kogukonnaga. Programm oli toetatud riigihanke “Eesti iduettevõtluse ökosüsteemi arendamine ja iduettevõtjate arenguprogrammid 2020”  Startup Estonia programmi (projekti number EU50651) raames Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Projektist valmis kokkuvõtlik video ning valge raamat, kus saab põhjalikumalt programmi hüpoteeside, tulemuste ja tagasisidega tutvuda.

Skandinaavia ühe suurima teadus- ja ärilinnaku Tehnopol eesmärk on aidata kaasa maailmatasemel tehnoloogiaettevõtete tekkele ja kasvule Eestis ning toetada nende laienemist välisturgudele. Selleks pakutakse terviklikku lahendust ärikinnisvarast kuni vajaduspõhiste äriarendusteenusteni kolmes fookusvaldkonnas: tark linn, rohetehnoloogia ja tervisetehnoloogia.

SA Tartu Teaduspark on juba 28 aastat tehnoloogia- ja teadusmahuka ettevõtluse kodu. Tartu Teaduspargi kui innovatsiooni tugistruktuuri  missiooniks on teadus- ja tehnoloogiamahukate ettevõtete tekke, arendamise ning tegevuse toetamine, pakkudes infrastruktuuri- ja äriarendusteenust Tartu regioonis. Ränikvartali ärilinnaku 12000 ruutmeetril, tegutseb enam kui 70 edukat ettevõtet. S2B Launchpad inkubaator ja vabakontor on keskkond, kus tehnoloogiamahukat iduettevõtted saavad kogenud mentorite ja kogukonna toel kasvada rahvusvaheliselt edukateks ettevõteteks.

Tartu Ülikool (TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. TÜ teadlastest 42 kuulub 1% enim viidatud maailma teadlase hulka ja siin õpib enam kui 14 000 tudengit. TÜ on aktiivselt tegelenud teadmusmahukate ja kõrgtehnoloogiliste ettevõtete arendamisega 1990ndate aastate lõpust. Tänaseks on TÜ-l 57 hargettevõtet (spin-off ettevõtet), kus töötab üle 500 tippspetsialisti. Nende ettevõtete müügikäive on enam kui 40 miljonit eurot aastas.

Eesti ainsa tehnoloogiaülikoolina on Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) inseneri- ja tehnikahariduse lipulaev Eestis. TalTech hariduse unikaalsus peitub tehnika-, loodus-, täppis-, majandus- ja terviseteaduste sünergias, mis aitab kaasa uute ideede sünnile. TalTech on algatanud ja osaleb erinevates ettevõtlust ja innovatsiooni toetavates tegevustes (nt. äriideede konkurss, Adapter, Prototron), mille eesmärgiks on toetada üliõpilaste ja töötajate ettevõtlikkust aga ka koostööd ettevõtetega.