Kuigi Eesti idusektoril õnnestus maailmamajanduse raputuste kiuste teha eelmisel aastal järjekordne rekord riskikapitali kogumisel, kaasates kokku üle 1,3 miljardi euro, ei ole ka siinsete startup’ide jalgealune nii kindel, kui võiks väljastpoolt vaadates tunduda. Eesti startup’id kaasavad endiselt kasvukapitali, aga on ka neid, kes on tuleviku pärast tõsiselt mures.

Idufirmade täiskasvamine käib teadupärast tsüklitena: kui majandus õitseb, kaasavad startup’id raha keskmiselt kord aasta või paari jooksul ning iga kapitaliringi lõpp tähendab mingis mõttes juba järgmise algust. Suheldes nende Eesti idufirmade asutajatega, kes on omadega tavapärases mõttes selle tsükli lõppu jõudnud ehk kaasanud viimase rahastusringi 18 või enam kuud tagasi, tunnistavad mitmed, et tänane riskikapitalimaastik ei ole enam sugugi nii sõbralik kui veel näiteks aasta tagasi.

Mitu DigiPROga suhelnud asutajat nentis, et peab täna uusi investoreid jahtides ellujäämisvõitlust, ent raskuste avalikult tunnistamine oleks endale jalga tulistamine, kuna muudaks kasvuraha kaasamise veelgi raskemaks. On ka neid, kes on juba ennetavalt pööranud oma fookuse lisakapitali otsimiselt bootstrap’imisele ehk kärpinud kulusid moel, mis lubaks neil ka ilma investoritelt raha kaasamata hakkama saada.