Ühes majas tegutsevate osakondade omavaheline läbisaamine on ettevõtte edukuses kriitilise tähtsusega. Eriti oluline on selline läbisaamine valdkondades, kus panused on kõrged ning topelttöö või teineteisest mööda rääkimine tihtilugu meeletult kulukas, näiteks IT-s. Kahjuks on aga tavaline, et siloliku lähenemisega organisatsioonis nokitseb iga meeskond omaette, kirjutab arvamusloos Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe.

Osakondadevahelist sünergiat ei ole üheski ettevõttes lihtne kasvatada ning on vale arvata, et lihtsalt ühes majas töötamine on piisav, et kõik töötajad oleks alati samal lehel ja koostöövalmid. Keskkonnas, kus iga tiim on teistest eraldatud, on tavaline, et enda meeskonda nähakse probleemide lahendajana, kõiki teisi probleemide tekitajana. Lõpptulemuseks on hulk väikeseid kuningriike, mis teineteisega väga suhelda ei soovi ja mis probleeme omavahel ringi põrgatavad.

Sellise olukorra tekkepõhjuseks ei ole aga enamasti inimeste omavahelised halvad suhted või rusika taskus hoidmine. Pigem on tegu nigelast kultuurist ja halvast töökorraldusest tuleneva murega, kus meeskonnad ei saa või taha teada, miks ja mida keegi teine teeb — kui asi otseselt neid ei puuduta, ei nähta seda ka enda asjana.