Äriklassi pilveteenuseid enam päris põlve otsas ükski kohalik teenusepakkuja algusest lõpuni valmis ei tee. Seega on oluline, milliste tuntud teenuste ja tootjatega on firma kursis või sõlminud lepingud ja millistele teenusetasemetele nende silmis vastab. Kas on näiteks ette näidata mõni kuldpartneri sertifikaat? On olemas kohaliku esindaja tunnistus? Samuti tuleb kasuks pikemaajalisem koostöö, sest siis on teenusepakkuja oma pakutavate lahendustega põhjalikumalt kursis ja teab neid peensusteni.
Hinnastamisega ei keerutata
Üks keerulisemaid küsimusi pilveteenuse pakkumisel on hinnastamine ja palju see kõik ettevõttele lõpuks maksma läheb. Ühelt poolt pole miskit parata – pilveteenus ongi veidi laialivalguva ressursside ja teenuste hulgaga, mis on ka üks pilveteenuse eesmärke – pakkuda muutuvate vajadustega äridele paindlikku tehnoloogilist lahendust, mis ei sõltuks kontori tagaruumis või laua all asuva riistvara võimekusest. Paindlikkuse näitamine hinnakirjas on aga teenusepakkuja suur pluss. Mida selgemalt see on esitletud, seda parem on kliendil võimalik hinnata oma võimalikke kulusid.
Hinnakirjas märgitakse tavaliselt ära riistvararessursi rendihind, aga ka selle kiire laiendamise võimalused, ühendustasu, lisateenuste kasutamise hind, varunduse hind sõltuvalt mahust ja kiirusest ning vajadusel ka miinimum- ja maksimumtasu, kui teenuse kasutaja soovib end kindlustada võimalike hinnaüllatuste vastu.
Mugav ja kiire teenuseplatvorm
Möödas on ajad, kui helistati serverikeskusse ja paluti protsessoreid või mälu juurde lisada. See kõik peab käima kiirelt ja automaatselt läbi iseteeninduskeskkonna, kus klient ise saab vastavalt vajadusele valida, mida tarbib. Teenuse keskkond peab olema lihtne ja arusaadav, võimalikult automaatne. Mida vähem on vaja pöörduda klienditeenindaja või spetsialisti poole, seda parem.
Enne pilveteenuse tellimist olekski mõistlik üle vaadata see kasutajaliides, mida hiljem klient kasutama hakkab oma teenuse seadistamisel.