IT-valdkonnas töötav endine tehnoloogiaajakirjanik Gregor Sibold usub, et paljud inimesed juba kasutavad pilveteenuste pakutut, endale aru andmata, et mitmed toimingud tehakse ära kusagil mujal, mitte kasutusel olevas seadmes.
Pilvelahendused on kasutusel näiteks Citroëni SmartCockpit lahenduses, mis annab reaalajas infot liiklusolude, parkimiskohtade või kehtivate kütusehindade kohta. Niisamuti on need lahendused kasutusel telefonide nutiabilistes ja Boschi või Miele aplikatsioonides, mis võimaldavad kodumasinaid eemalt juhtida.
Lisaks märgib spetsialist, et erinevad tootjad leiavad pilveteenustele üha uusi väljundeid. Suur tööpõld olevat ootel robootikas, kus juba lähiajal võib turule jõuda hulk pool- või täisautonoomseid seadmeid, mis täidavad erinevaid ülesandeid, tehes ise jooksvalt otsuseid.
„Ehkki osaliselt saab sarnaste tegevuste juures ära kasutada robotite endi riistvara, läheb keerukate ja miljonite muutujatega tegevuste läbi arvutamiseks vaja suuremat jõudlust, mistõttu on selleks mõistlik kasutada tipptasemel seadmetega varustatud serveriparke,“ jätkab Sibold. „Sellised poolautonoomsed robotid on näiteks isejuhtivad autod. Ehkki need peavad saama olulisemate tegevustega ise hakkama, saab osa ülesannetest delegeerida pilve ja lasta need pärast töötlemist koos töökäskudega autole tagasi saata.“
Triumf logitikasektoris
Ehkki pilveteenuste võimekuses ei kahtle enam keegi on need kaasa toonud uued probleemid kasutajate privaatsusega. Inimestel on aina keerulisem mõista, millistel ettevõtetel on ligipääs nende andmetele, mistõttu tuleb tihtilugu loota, et teenuste osutajad peavad lubadusi ega jaga infot kolmandate osapooltega.
„Jagatud andmed ei pruugi olla tundlikud, aga inimesed soovivad omada kontrolli. Ja mitte ainult nemad, sest erinevad organisatsioonid ja riigidki kehtestavad reegleid, kuidas võib pilve jõudnud andmeid kasutada ja töödelda.“
