“Kui oled ennast põhjalikult ühe teenuse külge sidunud, on sealt ülikeeruline välja saada. Arvame küll, et elame vabas maailmas ja teeme vaba äri, aga tegelikkuses see ei päde,” sõnab hiljuti Tallinna külje alla rajatud Greenergy Data Centersi andmekeskuse müügijuht Martin Rungi.

Nimelt on Eestis ohtralt ettevõtteid, kelle digiareng on pidurdunud. Mitte sellepärast, et see oleks jõudnud ülimale tasemele, vaid sellepärast, et ollakse sundsuhetes partneriga, kes ei võimalda areneda väljaspool nende ökosüsteemi (ingliskeelne nimetus selle olukorra kohta on vendor lock-in).

Pahatihti on just side- ning pilveteenused suureks pudelikaelaks uute äride kasvul. Et tagada endale kontroll ja äriline iseseisvus, oleks vaja kasutada mitut erinevat pakkujat või vähemalt jätta selleks uks lahti. Otsustusvabaduse puudumine saab varem või hiljem tõsiseks peavaluks.

Baltikumi suurima andmekeskuse müügijuht Martin Rungi usub, et kurtmisest enam aitab kaine kaalutlemine ja plaan, kuidas sellest olukorrast välja pääseda või alustava ettevõttena ämbrite kolistamist vältida. Esmalt tuleb aga tagasi minna kõige algusesse.

Kuidas sundsuhted tekivad?

Sundsuhete tekkimise põhjusi on mitmeid:

• Lihtsaima väljapääsu eelistamine. Keegi pakub just praegu Teile sobivat lahendust ja see on kitsas kontekstis ka igati loogiline valik. Otsuse tulevikukindlust ei testita.
• Mugavuse eelistamine. Keegi pakub Teile vajalikku + mugavusteenuseid sinna otsa. Elu  muutub lühikeses perspektiivis lihtsamaks, kuid annate ka suurem tüki oma ärist kellegi teise kontrolli alla. 
• Soodsa hinna eelistamine. Hiljem järgmisi samme tehes tuleb välja, et n-ö platvorm oligi odav, aga iga järgmine liigutus märksa kulukam. Heaks näited on suured pilveteenuse pakkujad, kes jagavad lahkelt uutele liitujatele tasuta krediiti. 
• Esialgsesse valikusse kinni jäämine. Kuna mingil hetkel eelistati ühte partnerit, siis jätkatakse seda suhet ka teistes projektides, alternatiive kaalumata.
• Teadmatus alternatiividest. Turuülevaade on uuendamata. Alternatiivsetest lahendustest lihtsalt ei teata.

Sundsuhete tulemusena on ettevõte kaotanud osa suveräänsusest ja kontrollist oma äri üle (vahet ei ole, kas räägime sideteenustest või pilvest). Sundsuhted mõjutavad kuluefektiivsust, tulevasi arendusi, saadava teenuse kvaliteeti, võimalust koostööpartnereid valida jne.

Kui näiteks olete oma kontori kolinud kohta, kuhu tuleb ainult ühe teenusepakkuja kaabel, siis aktsepteerite tema tingimusi. Näiliselt ei jää üle muud kui maksta, sest sidet on ju ikka vaja.

Kuidas oma äri enda kontrolli alla tagasi võtta?

Alati tasub tagataskus hoida alternatiive. “Meie oleme selle kõige jaoks vundament,” sõnab Rungi. Tänapäeval on valdav osa ärist muutunud üht- või teistpidi digitaalseks. “Kui teil on e-pood, siis kõik – kus see leht paikneb, kuidas tellimusi ja makseid käsitlete – jookseb masinatesse, mis on lõppkokkuvõttes mõnes andmekeskuses,” selgitab Tallinna külje all Hüürus paikneva GDC andmekeskuse müügijuht. See andmekeskus on ehitatud aga neutraalsust ja valikuvabadust silmas pidades. 

“Igale pilve või sideteenusele on alternatiivne pakkuja. Meie juures ei saa ennast nurka mängida,” sõnab ta. GDC näitel tähendab sideneutraalsus, et andmekeskuses pakuvad teenust erinevad operaatorid ja klient valib talle sobivaima. Sama kehtib pilveteenuste osas. 

Tihtipeale on andmekeskused aga mitteneutraalsed või on valikuvabadus vaid näiline. See tähendab, et need on seotud kindla operaatori või teenusepakkujaga. “Kui oled ennast aga ühe koostööpartneri külge sidunud ja vaid seal ökosüsteemis laienenud, võib olla sealt hiljem ülikeeruline välja saada,” sõnab ta.

Miks on oluline, et andmekeskus oleks neutraalne?

Kui andmekeskus on läbi ja lõhki neutraalne nii pilve- kui sideteenuste suhtes, annab ta äridele tagasi nende suveräänsuse. See tähendab, et nad saavad ise otsustada, kellega ja millist äri teha, kes neile seadmeid ja sidet pakub, kes tarkvaralahendusi pakub jne. “Sa saad kogu ahela enda kontrolli alla,” selgitab Rungi.

Rungi soovitab alustada kõige loogilisemast otsast – hoida juba tõsisema koostöösuhte algusest peale varuks “väljumisplaani”, kuidas vajadusel partnerit vahetada. See peaks paigas olema iga ärikriitilise teenuse hankimisel. Sellise plaani korral suudate muutuvate olukordadega alati kohaneda. Kui seda ei ole, siis tuleb esmalt üle saada emotsioonidest, et nii kui nii midagi teha ei saa. Alati saab. Küll tuleb keerukamal juhul alustada väikestest sammudest. Näiteks seada mõni uus ärisuund või varundamine sisse alternatiivsesse asukohta, mis tagab valikuvabadused. Ajapikku saab ka teisi osi ärist ümber paigutada või siis kasvada juba alternatiivses asukohas. 

“Kindlasti tuleb sel juhul arvestada võimalusega, et vana koostööpartner muudab elu keeruliseks, sest tema jaoks kasulik korraldus hakkab ju murenema,” soovitab Rungi meelekindlust säilitada.

Kui seda kõike näitlikustada, siis kujutage ette olukorda, kus olete oma kontori- või tootmishoone rajanud paika, kuhu ulatub vaid ühe sideteenuse pakkuja kabel. Alternatiivi leidmine ning ehitustööd võtavad ilmselgelt aega, kuid pikemas perspektiivis tasub see end ära. Kui ka teine kaabel on majja toodud, saab küsida juba konkureerivaid pakkumisi või kasutada suurema töökindluse tagamiseks mõlemat.

“Kui oled seni hoidnud kõiki mune ühes korvis, siis välja saab neid tõsta ikka ükshaaval,” selgitab Rungi.

Kõik algab aga kaardistamisest, mida saab teisiti teha või ümber korraldada. Leitud alternatiiv ei pruugi teile mitte ainult sobida, vaid olla ka tehniliselt palju modernsem ja seejuures kuluefektiivsem. 

Räägi inimestega

Järgmine punkt kõlab nii lihtsalt, et seda on ehk isegi kummaline soovitada, aga tegelikult on sellel tõetera sees. Kui kaevate natuke internetis või räägite oma kontaktvõrgustikuga, leiate kindlasti kellegi, kellel on olnud sarnane probleem või kes oskab suhestuda ja omast kogemusest lahendusi pakkuda. Ilmselt pole te esimene, kes on ennast nurka värvinud. Kuulake teiste kogemusi ja õppige nendest. See on kättevõtmise asi.

Mida võiks alustav ettevõte õppida “teiste vigadest”?

Nooremate ettevõtete puhul on kõige tavalisem pilvenäide (pilveteenuse ja andmekeskuse plussidest ja miinustest oleme blogis varem kirjutanud). Kuna pilveteenuste kasutamine on alustavale ettevõttele sageli mõistlik valik, siis sealt starditaksegi. Kui nüüd kõik arendused tehakse vaid ühe teenusepakkuja ökosüsteemi arvestades, võivad valikud lõpuks üsna ahtaks kujuneda. Tagantjärgi on seda aga juba keerulisem klaarida.

Kokkuvõttes võiks meeles pidada, et mistahes ärikriitilise koostööpartneri valikul tuleb kaaluda alternatiive ning mõelda tulevikule. Sarnaselt eriagendile peab olema igast toast ka väljumisplaan, kui olukord kuumaks läheb. Osalt seetõttu sündis ka Greenergy Data Centersi neutraalne andmekeskus – et leevendada sundsuhete piiranguid ja anda ettevõtetele tagasi kontroll ja vabadus.