Andmegeeniuse blogi

Milleks mulle andmekeskus, kui kõik on juba pilves?

2025. aasta lõpuks igapäevaselt niipalju andmeid, et kui need üksteise otsa virna laduda, oleks hunnik peaaegu Tallinna teletorni kõrgune. (c) Foto: Shutterstock
2025. aasta lõpuks igapäevaselt niipalju andmeid, et kui need üksteise otsa virna laduda, oleks hunnik peaaegu Tallinna teletorni kõrgune.Foto: Shutterstock

Hinnanguliselt luuakse 2025. aasta lõpuks igapäevaselt niipalju andmeid, et kui need DVD-plaatidele kopeerida ja nii üksteise otsa virna laduda, oleks hunnik peaaegu Tallinna teletorni kõrgune. Andmeid tekitavad paljud organisatsioonid ning kõik nad peavad oma kasvavaid andmemahte kusagil hoidma.

Laias laastus on IT -juhil valida avaliku ning privaatpilve vahel. Esimesel juhul ostetakse teenus sageli sisse mõnelt suurettevõttelt nagu Google, Amazon või Microsoft ja lepitakse lihtsuse huvides kosmiliste kuludega tulevikus ning väiksema füüsilise kontrolliga oma andmete üle.

Teisel juhul hoitakse andmeid enda seadmetel oma kontoris või andmekeskuses, kus on alguses vaja teha investeering riistvarasse, kuid tulemuseks on mõistliku kulubaasiga jätkusuutlikkus aastateks.

Avaliku pilve saab kiiresti kasutusele võtta ja mahte saab paindlikul viisil lühiajaliselt suurendada. Pisikest mahtude puhul on argumendiks ka hind.

Privaatpilve tugevusteks on kõrgem turvalisus, sest seadmed ja nende asukoht on kasutaja kontrolli all. Kui hoida privaatpilve andmekeskuses, siis lisandub siia targa valiku puhul veelgi parem turvalisus, kõrge töökindlus, suurem valik sideteenusepakkujaid ja suuremate mahtude juures ka parem hind.

Kui olete otsustanud privaatpilve ja andmekeskuse kasuks, siis kuidas aga valida turult sobivaim?

Väike spikker

Andmekeskuse valimisel lähtutakse sageli traditsioonilistest valikukriteeriumitest nagu dubleeritud elektritoide, hea internetiühendus, efektiivne jahutussüsteem ning tasemel valve. Kuna valik tehakse aga aastateks, siis tasub sukelduda oluliselt sügavamale.

Elekter

  • Ideaalis peaks andmekeskusel olema mitu sõltumatut elektriühendust mõne riiklikult tähtsa alajaamaga. See on kaitse hooletu kopajuhi eest.
  • Peale selle on olulised varutoiteallikad voolukõikumiste silumiseks ja väiksemate katkestuste katmiseks. Hea, kui need on keskuse peale laiali jaotatud – muidu on munad ühes korvis.
  • Lisaks peaks olemas olema elektrigeneraatorid pikemate katkestuste katmiseks ja loomulikult peab ka generaatoreid olema mitu.
  • Kaasaegne andmekeskus kasutab vaid taastuvatest allikatest pärit elektrit.
  • Energiakasutuse efektiivsus (PUE) on 1,2 või väiksem. Kui PUE on alla 1,2, siis iga kWh kohta, mis läheb otseselt IT seadmete tööks, lisandub vähem kui 20% seadmete jahutuse, side, turvalisuse ning töökindluse tagamiseks. See on oluline komponent IT-seadmete ökoloogilises jalajäljes.
  • Ökoloogilise jalajälje vähendamiseks suudab jääksoojust edastada lähedal asuvate maja kütmiseks.
Töökindluse tagamiseks peavad andmekeskuses ka elektrialajaamad olema dubleeritud.Foto: Tõnu Tunnel

Jahutus

  • Sarnaselt elektritoitele peaksid ka jahutussüsteemid olema vähemalt dubleeritud. Tehniline rike või hooldus ei tohi seadmete tööd mõjutada.
  • Andmekeskus jätkab tööd ka siis, kui Tallinnas kerkib päevane temperatuur üle 35 kraadi.
  • Jahutamiseks mõeldud külm ning jääksoojust eemaldav kuum õhk on rangelt lahus ning seadmete ning keskkonna temperatuur pideva jälgimise all.
  • Jahutussüsteem on nutikas ja suudab ise otsuseid langetada – ehk külma suunatakse just sinna, kuhu seda kõige enam vaja. See on puhas energiasääst. Selleks on tänapäeval olemas tehisintellektile toetuvad lahendused.

Turvalisus ja töökindlus

  • Andmekeskus on turvalises asukohas eemal potentsiaalselt ohtlikust liiklusest või tootmisüksustest.
  • Ühteviisi hästi peavad olema füüsiliselt kaitstud andmekeskuse välispiirid ja siseruumid.
  • Andmekeskusesse saavad vaid eriloaga külastajad ning autentimine on biomeetriline. See tähendab, et vaid välisest sarnasusest ID-kaardil oleva isikuga ei piisa.
  • 24/7 mehitatud valve. Ideaalis heidutuse tõstmiseks ka relvastatud.
  • Kogu territoorium on kaetud liikumis- ja soojusanduritega kaameratega, mille pilti analüüsib arvuti, sest ka mitu inimest ei jõua seda infot reaalajas läbi vaadata.
  • Klient saab oma serveriruumi või seadmekappi turvalisust vastavalt soovile täiendada.
  • Andmekeskuse taristu on avalikust internetist eraldatud ehk väljast ei saa süsteemi siseneda ning mõnda seadet välja lülitada.
  • Ruume valvavad erinevad tulekahjuennetuse süsteemid (ATS, VESDA, madaldatud hapnikusisaldusega õhk serveriruumides).
  • Seadmeid ja automaatikat testitakse ja hooldatakse regulaarselt.

Sideteenused

  • Andmekeskus on hästi ühendatud Eesti sidesõlmede ja teiste riikidega.
  • Sidekaablid tulevad andmekeskusesse mööda erinevaid sõltumatuid trasse ning erinevatest võrgusõlmedest. Taaskord kaitse hooletu kopajuhi eest.
  • Andmekeskus on sideoperaatorite osas neutraalne ehk pakutakse võrdsetel alustel erinevate ettevõtete teenuseid. Soovi korral saab kasutada ka mitut partnerit paralleelselt.
  • Operaatorid saavad keskuses vabalt konkureerida ning see loob eeldused paremateks hinnapakkumisteks.

Mugavus

  • Andmekeskuses on ruumi kasvada ja oma IT-jalajälge vajadusel oluliselt laiendada.
  • Keskus on logistiliselt hea asukohaga. Sinna on mugav liikuda.
  • Klientide käsutuses on viisakad tööruumid, laod, komplekteerimisruumid, koosolekuruumid, puhkeruumid, et ei peaks põlve otsas asju ajama.
  • Keskuse haldaja suudab teie kaupa vastu võtta ning ladustada.
  • Seadmeid saab hallata ka distantsilt ehk et teie käsutuses on 24/7 andmekeskuse spetsialistide tugi, kes teie töökäske ellu viivad.

Mida enamatele punktidele saate ringi ümber tõmmata, seda paremini ollakse tulevikuks valmis. Kogu kaasaegne majandus toimib elektroonilise side ja andmete toel, seega võite IT-seadmeid vaadelda kui oma võtmetöötajaid. Mida paremini nad ennast tunnevad, seda paremad on tulemused.

Baltikumi suurim ja turvalisim andmekeskus Greenergy Data Centers kas juba vastab neile nõuetele või on seda peatselt saavutamas.

Müügidirektori Urmo Kangeri sõnul on latt lükatud nii kõrgele, kui võimalik: „Eesmärk ei ole pelgalt täna tasemel olla, vaid vastata kõrgetele nõudmistele ka viie aasta pärast. Seetõttu on tulevikukindlus meie disaini algusest peale sisse kirjutatud ning platvorm ajaga kaasas käimiseks on suurepärane,“ kirjeldab Kanger.

Tema sõnul on andmekeskus nagu Tallinna linn, mis päris lõpuni ei saa kunagi valmis, sest tehnoloogia areng ning uued võimalused viivad pidevalt edasi ja koos klientide ja partneritega arendatakse pidevalt edasi ka teenuseid.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.