Viis müüti andmekeskuste kohta! Kas tõesti suretavad pilved andmekeskused välja?

Juba see pilt murrab müüti. Vaatame üle, millega veel sageli eksitakse!Foto: Shutterstock

Andmeid tuleb aina juurde ja kuskile tuleb nendega seotud IT-seadmed paigutada. Mõistetavalt tekib sellega seoses ka küsimusi ja kahtlusi, mis ei pruugi alati olla tõega kõige tihedamalt seotud. Vaatame üle globaalsed müüdid, mida sageli andmekeskustega seostatakse!

1. müüt: andmekeskuseid asendavad pilved

Kui ettevõte soovib laiendada oma IT-võimekust kontoris asuvatest serveritest kaugemale, on pilveteenus oma madalate sisenemiskuludega esialgu kõige lihtsam valik. Pilvest ühes selle plusside ja miinustega on viimasel viiel aastal väga palju räägitud ning ilmselt sellest on sündinud ka arvamus, et tulevik vaid seal asubki.

Isegi Eesti suurima andmekeskuse idee autor Kert Evert on meenutanud, et üks projektist loobunud investor põhjendas oma otsust sellega, et andmekeskuseid ei ole peatselt kellelegi vaja, sest kõik kolivad pilve.

Pilvejuttude tuules jääbki sageli tagaplaanile fakt, et ka need peavad kuskil füüsiliselt asuma ning iga pilv vajab lõpuks IT-seadmeid ja ühendusi. Sellest on sündinud ka ütlemine, et “pilv on lihtsalt kellegi teise arvuti”. Tänapäeval paiknevad need arvutid reeglina … ilmselt aimate … andmekeskustes. Seega ei ole ühte ilma teiseta.

Andmekeskus on oma olemuselt vundament, millel IT-seadmed ja neist miljonite kasutajateni jõudvad e-teenused püsivad.

2. müüt: andmekeskused on loodusvaenulikud ning neelavad valdava enamuse maailma elektrist 

Meie digiühiskonna üleval hoidmine on äärmiselt energiamahukas – sellest ei saa üle ega ümber. Siiski kulub ülemaailmsest energiatarbimisest andmekeskuste peale hinnanguliselt vaid kaks kuni kolm protsenti. Sel teemal oleme blogis varem pikemalt kirjutanud.

Viimastel aastatel on hakatud järjest enam tähelepanu pöörama andmekeskuste tõhususele. Selleks vaadatakse PUE-d ehk energiakasutuse efektiivsust. Mida väiksem PUE, seda parem. Euroopas on kliimaneutraalsete andmekeskuste paktiga liitunud uutele andmekeskustele seatud 2025. aastaks eesmärgiks PUE, mis oleks jaheda kliima puhul 1,3, soojas 1,4. 

Paljus sõltub andmekeskuste energiaefektiivsuse esiplaanile tõstmine turust. Kui kliendid nõuavad võimalikult väikest ökoloogilist jalajälge, siis seda ka pakutakse. Kui see on tagaplaanil, siis toimuvad muutused rohelisema digitaristu suunas aeglasemalt. Paljudes andmekeskustes kasutatakse juba täna sertifitseeritud rohelist energiat ja rakendatakse energiasäästlikke tehnoloogiaid, näiteks jahutussüsteemide AI-põhist optimeerimist ja soojuse taaskasutamist. Tehnoloogia ja ka tehisintellekti kiire areng on nutikate süsteemide loomisel kõvasti kaasa aidanud.

Kui palju energiat võib raisku minna vanade või halvasti lahendatud süsteemide tõttu, mida kohtab kontorihoonetes või ümberehitatud serveriruumides, kus samuti seadmeid hoitakse, on täiesti omaette ooper (jahutussüsteemide nurga alt oleme ka sellest blogis varem kirjutanud). 

3. müüt: andmekeskused on vaid väga suurte ettevõtete pärusmaa

Tõsi küll, tehnoloogiahiiud ei saa läbi ilma andmekeskusteta. Küll oleme kuulnud Microsofti, Facebooki ja Google’i hiiglaslikest andmekeskustest. Eelmisel aastal investeeris Google oma andmekeskustesse ja kontoritesse 9,5 miljardit dollarit, millest 750 miljonit pandi uue, neljast hoonest koosneva tohutu “andmelinnaku” rajamise alla. (Kusjuures põhjuseks on hüppeliselt kasvanud nõudlus Google Cloud Platformi (GCP) järele, mis kinnitab veelgi, et pole pilve ilma andmekeskuseta.)

Tegelikult kasutavad andmekeskuseid siiski ka oluliselt väiksemad ettevõtted, kes vajavad turvalisust, kõrget töökindlust ning füüsilist ligipääsu oma seadmetele. Juba ainuüksi Eestis on kümneid ettevõtteid, kes piirduvad ühe või paari seadmekapiga kohalikes andmekeskustes. Andmekeskustes saab mahte vastavalt ettevõtte vajadustele muuta, nii et alustada võib vabalt ühe või paari seadmekapi rendist, mitte miljonite investeerimisest oma andmekeskuse rajamisse.

4. müüt: andmekeskused on täielikult automatiseeritavad

Kuigi automatiseerimine on andmekeskuste töös üha olulisemaks muutunud (alles mainisime tehisintellekti juhitud jahutussüsteeme), ei ole andmekeskust ilma inimesteta. Räägitakse küll tehnoloogia arengust, energiakasutusest, turvalisusest ja töökindlusest, ent praktiliselt mitte kunagi inimressursist, mida on vaja, et seda kõike töös hoida. Löö või Google’i pildiotsingusse sisse “andmekeskus” ja vaata, kui kaua kerima pead, enne kui mõnel pildil lisaks infrale ka inimesi näha on.

Tegelikkuses ei ole ükski andmekeskus täielikult automatiseeritud. Nii nagu teisteski valdkondades, kus kardetakse AI pealetungi, on tehnoloogia pigem kasulik abiline kui konkurent, kes inimeselt töö eest ära võtab. Juba andmekeskuse projekteerimine on tehisintellekti jaoks liiga keerukas ja nüansirohke ülesanne. Ehitajatest tehnikute ja insenerideni – inimeste oskused, teadmised ja otsustusvõime on andmekeskuste rajamiseks ja käitamiseks asendamatud.

5. müüt: igaüks võib omale andmekeskuse ehitada

Siin on vaja kõigepealt aru saada, et andmekeskusteks kiputakse nimetama igasugu ruume, mis võivad olla näiteks andmete hoiustamiseks ümber ehitatud, aga tegelikult töökindlust ega turvalisust ei taga. Selliseid võib tõesti praktiliselt igaüks ehitada.

Korralike andmekeskuste elektri-, jahutus-, turva- ja sidesüsteemidele ning üldehitusele kehtivad aga kõrged nõudmised, mida igaüks tagada ei suuda. Need muudavad selliste keskuste rajamise väga kulukaks. Andmekeskuste ehitamine ja käitamine nõuab suuri investeeringuid, tehnilist oskusteavet ja vastavat taristut. Vaja on kõrgtasemel teadmisi andmete haldamisest, turvalisusest ja jõudluse optimeerimisest, arvestada tuleb ka mitmete õiguslike ja regulatiivsete nõuetega. Ka andmekeskuse jaoks sobivaid kohti on vähe.

Eesti suurim andmekeskus Greenergy Data Centers.Foto: Tõnu Tunnel

Vastavalt rahvusvahelistele standarditele on andmekeskuse asukoha valimisel enam kui 100 erinevat kriteeriumi. Näiteks on andmeid mõistlik hoida eemal ohtlikust liiklusest ja tootmisest, samas peaks need olema piisavalt lähedal peamistele transpordisõlmedele. Nutikas on ehitada keskus kõrgemale, et vähendada üleujutuste ohtu ning suurendada korraliku tuulega päevade arvu. Selle toel saab andmekeskust jahutada valdava osa aastast välisõhu toel, mis säästab energiat. Eesti kliima on sellise rajatise jaoks täpselt sobiv ning siin on vaid paarsada tundi aastas, kui ei piisa vabast õhkjahutusest. Eesti on muide ka maailmas kümne andmekeskuse asukohaks sobivaima riigi hulgas.

Kindlasti leidub maailmas organisatsioone, kes suudavad ja on ka omale tipptasemel andmekeskuse ehitanud, kuid reeglina ei ole see jõukohane või majanduslikult otstarbekas.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et isegi kui andmekeskuste kohta käivatel müütidel on väike tõepõhi all, on see enamasti “tõlkes kaduma läinud” ja proportsioonist välja puhutud. Pilved ei sureta andmekeskusi välja, andmete energiaefektiivne hoidmine andmekeskustes ei põhjusta energiakriisi, andmekeskust võib kasutada ka siis, kui vaja läheb ainult üksikuid seadmekappe, ning kindlasti ei saa korralikku töökindlat ja turvalist andmekeskust igaüks püsti panna.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kolm korda nädalas

Telli DigiPRO uudiskiri

Kolm korda nädalas (esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti) spetsiaalne DigiPRO liikmetele tehtud kommenteeritud uudiskiri, et sa midagi olulist maha ei magaks. Iga uudiskirja magnet on meie ajakirjanike kirjutatud pikem artikkel, mis meie arvates võiks selles valdkonnas töötavaid inimesi huvitada ja neile vajalik olla