Microsofti blogi

Identiteedikriisist Eesti IT-maailma tippu: kuidas Skype’ist sai Microsoft Eesti

Skype'ist sai Microsofti Eesti arenduskeskus enam kui kümne aasta eest, kuid omaaegseid skaipereid töötab Akadeemia teel veel tänaseni.Foto: Evert Palmets

2011. aasta 14. mail saabus eralennukiga Tallinnasse Steve Ballmer, toonane Microsofti tegevjuht. Peremees tuli üle vaatama oma uusi valdusi: neli päeva varem oli Microsoft teatanud, et 8,5 miljardi dollariga ostetakse ära Eesti juurtega telekommunikatsioonifirma Skype.

Pärast Skype’i Akadeemia tee kontoris talle omase energilise häälekusega peetud kõne tegi Ballmer läbi skaiperite traditsioonilise initsiatsioonirituaali: ta kulistas alla millimallika, kurikuulsa shoti, mida serveeritakse ainult Tallinna vanalinnas asuvas Valli baaris. Huvitaval kombel üle selle kõrtsu lävepaku Ballmer aga ei astunudki. 

“Teda vist ei julgetud Valli baari lasta,” meenutab Skype’i juurtega Tanel Erm, kes töötab täna Microsofti Eesti arenduskeskuse juhina. “Millimallikat jõi Ballmer hoopis Vabaduse väljakul asunud Wabaduse kohvikus. Ma ei tea, kas shotid tehti valmis Wabaduses Valli baari retsepti järgi või keegi jooksis ümber nurga ja tõi millimallikad kohale.” Sellest, mida Microsofti ninamees kurikuulsast napsust arvas, ajalugu vaikib.

Skype’i 2003. aastal alanud teekond lookleb tänaseni Microsoft Eesti kontori seinal. Foto: Evert Palmets

Nurinad kohvinurgas

Skype’i jaoks markeeris Ballmeri visiit uue ajastu algust. Pärast Skype’i eBay saagat küll spekuleeriti, et ehk valmistab firma ette IPOt või tegeleb järgmise kosilase leidmisega, kuid sellegipoolest tuli tehing Microsoftiga nii mõnelegi toonasele skaiperile välguna selgest taevast. “Paljud ei tulnud isegi selle peale, et Microsoftil võiks olla ambitsioon Skype ära osta või et Skype’il oleks koht Microsofti tooteportfellis,” räägib Erm. Töötajate jaoks oli USA tehnikahiiu kosjasobitamine suur üllatus, millega kaasnes ka omajagu kasvuvalusid.

Microsofti ostule järgnenud paar aastat on Erm ristinud identiteedikriisi perioodiks. Ühest küljest oldi jätkuvalt edasi vana tuttav Skype, isegi tööl käidi edasi samas kontoris. Teisalt oli suur osa otsustusõigusest liikunud Tallinnast kas Londoni kontorisse või Microsofti peakorterisse Redmondis. Akadeemia teel hakkas kaduma initsiatiivikus ja arusaam, et Eestist on võimalik päriselt midagi olulist ära teha. Ermi sõnul muutus olukord vastses Microsofti Eesti arenduskeskuses ühel hetkel lausa depressiivseks.

“Inimesed said kohvinurgas või lõunalauas kokku ja hakkasid rääkima, et kuskil USAs või Londonis võeti jälle vastu mingi eriti loll otsus või kuidas Skype’ilt võeti taaskord mingi oluline funktsionaalsus ära,” meenutab Erm. Peagi võis märke sellisest suhtumisest kuulda ja tajuda juba igal kontoris astutud sammul. “Valitses mürgiselt sarkastiline ja virisev ohvrimentaliteet ning mõned, kes seda häälekalt väljendasid, nakatasid ka teisi.”

Ballmerit enam Akadeemia tee majas näha ei ole, kuid Satya Nadella ja Bill Gates on alati kohal. Foto: Evert Palmets

Keerulised ajad raputasid liikvele ka noore Microsoft Eesti töötajad, kelle arv vähenes aastast aastasse märgatavalt. Ajapikku hakkasid ukse poole vaatama ka võtmepositsioonidel töötanud inimesed, kelle Microsofti ostutehinguga saadud piiratud ajaaknaga optsioonide aeg hakkas täis tiksuma. See jättis neile vabad käed minna laia maailma uusi väljakutseid otsima. Kui 2016. aastal sulges uksed Skype’i Londoni kontor ja aasta hiljem lõpetati tegevus ka Stockholmis, spekuleeriti meedias, et järgmisena läheb manalateed Skype’i ajalooline kodu Tallinnas. Kuid Eestis olid juba hakanud puhuma tuuled, mis kohaliku Microsofti arenduskeskuse uuele elule äratasid.

Eilsetest võitudest homsete väljakutseteni

Mida teha, kui oled kukkunud auku, kust on keeruline välja ronida? Aidata võib allatirivast ballastist vabanemine, et edasiliikumine muutuks lihtsamaks. Microsofti Eesti arenduskeskuses kandis seda eesmärki aastate jooksul toimunud verevahetus. Aja jooksul jäi lõunalauas tusase meelega kritiseerijaid aina vähemaks. Osad läksid ise ära, teised koondati. Esile hakkasid kerkima initsiatiivikad inimesed, kes lõid aktiivselt kaasa Microsofti hackathonidel.

“Me lõime päris mitu vinget prototüüpi, millest ka Microsofti juhtide seas palju räägiti,” meenutab Erm. “Sellise entusiastliku suhtumisega õnnestus meil paari aasta jooksul juhtkonda Eesti arenduskeskuse väärtuses veenda. Me pidime hakkama rohujuuretasandilt innovatsioonipisikut, entusiasmi ja energiat kasvatama, sest kohapeal meil kõrgel positsioonil inimesi enam ei olnudki. Kõik olid ära läinud. Siin olid küll üksikud tiimijuhid, aga kõik teise tasandi juhid olid USAs või mujal.”

Ermi sõnul on juhtimiskultuuris toimunud muudatustel olnud oluline roll kohaliku arenduskeskuse keeruka mineviku seljatamisel. 2014. aastal sai Microsofti juhiks Satya Nadella, kelle koostööle ja teineteisemõistmisele orienteeritud One Microsoft filosoofia on ettevõtet muutnud sellisel määral, et räägitud on lausa Microsofti taassünnist. “Nadella saabumine aitas meid palju,” kinnitab Erm, “kuid meie probleemid algasid enne teda ja me hakkasime neid ka varem ise lahendama. Seetõttu hakati Microsoftis meiega rohkem arvestama ka töökultuuri muutuste tõttu. Tekkis koostöö, mis tegi meie jaoks positiivsete muutuste elluviimise lihtsamaks.” Täna töötab Microsoft Eestis kümmekond teise tasandi juhti ning ka üksikuid kolmanda tasandi juhte. 

Microsoft Eesti majas Skype’i unustatud ei ole. Foto: Evert Palmets

Kõigi nende uuenduste taustal mõtestati aja jooksul ümber ka Microsoft Eesti suhe Skype’i pärandiga. Minevik jäi jätkuvalt oluliseks: siinse arenduskeskuse eksistents ja tegevus olid saanud võimalikuks ainult tänu Skype’i laotud vundamendile. Kuid mida aeg edasi, seda enam hakati mõistma, et Microsofti tohutus masinavärgis silmapaistmiseks ja läbilöömiseks ei saa jääda meenutama ainult möödaniku võite. Nägema peab ka tulevikku, mis hõlmab lisaks Skype’ile ka muid väljakutseid.

“Eesti arenduskeskus jäi püsima, sest me taipasime, et meil ei ole mõtet ennast defineerida ainult Skype’ina,” räägib Erm. “Microsoft on üks maailma suurimaid tarkvaraarendusettevõtteid. Oleks rumal panustada kogu oma aur ainult ühele tootele, mis tolleks hetkeks ei olnud enam monopoolses seisundis. Kunagi oli Skype ainus hästi töötav omalaadne toode, alternatiive väga ei olnud. Aeg läks edasi ja mingil hetkel see muutus. Tänapäeval saab igaüks oma rakendusse video, heli ja tšati juurde panna ning selleks ei pea olema isegi väga osav arendaja.” 

Mõneti paradoksaalsel kombel sai Skype’i järeltulijatele selgeks, et nende tulevik ei saa hõlmata ainult Skype’i. “Pidime hakkama ennast ümber positsioneerima,” räägib Erm. “Võtsime rohkem initsiatiivi ja näitasime, et Eestis on palju andekaid inimesi, kes on täis tahtmist ja hakkamist suuri asju korda saata. See protsess vältas mitu aastat, kuid nii õnnestus meil firma juhtkonna usaldus tagasi võita.”

Skype’i pärand uues Microsoftis

Suunamuutus on ennast kamaluga ära tasunud, nii Eestis kui ka Microsofti jaoks laiemalt. Wall Street Journal valis eelmisel aastal Microsofti maailma kõige paremini juhitud ettevõtteks ja Eestis on kohalik arenduskeskus alaline külaline parimate tööandjate pingereas. Kuigi Skype ei ole enam Microsoft Eesti peamine fookus, siis kunagisi skaipereid töötab Akadeemia teel tänaseni. “Umbes kolmandik Microsoft Eesti töötajatest olid ettevõttes ka Skype’i ajastul,” selgitab Erm. “Paljud neist ei puutu enam Skype’iga kokku, kuid pika staažiga inimesi on meil omajagu.”

Skype’i arendamine moodustab täna Microsoft Eesti töömahust umbes 10-15%. Kuna Microsoft Teams ja Skype on üles ehitatud samale infrastruktuurile, siis panustavad siinsed arendajad aktiivselt mõlemasse tootesse. “Väga suur osa Skype’i tasuliste teenuste arendusest ja operatsioonidest on tänaseni  täielikult Tallinnas,” kinnitab Erm. “Tasuliste kõnede ja sõnumite teenust ehitatakse ja jooksutatakse Eestist.” See hõlmab näiteks Skype’i e-kaubandust ja makseid puudutavat osa, toodete katalooge ning petuskeemide avastamist ja nende neutraliseerimist. “Omajagu tehnoloogiat on Skype’i ajast säilinud,” väidab Erm, “kuid palju on ka ümber ehitatud ja moderniseeritud.”

Sama saab öelda ka aadressil Akadeemia tee 15b asuva hoone kohta, kus kunagisest Skype’ist on välja kasvanud Microsoft Eesti. Tegu on omapärase kohaga, kus saavad kokku Eesti IT-tööstuse minevik, olevik ja tulevik. Aja jooksul on kontor omajagu muutunud, kuid Erm leiab, et kui uksest peaks sisse astuma mõni vanem skaiper, siis nostalgiline äratundmisrõõm on kerge tekkima. “Meil on aatriumis kaksteist Skype’i telefoniputkat. Igaühe seinal on mürasummutuspaneel, millele on trükitud Skype’i juhtivtöötajate omavaheliste vestluste naljakamaid tšatilogisid ettevõtte algusaegadest.” Mööda koridore ringi jalutades kohtab ka nurgakesi, mida ilustavad jätkuvalt Skype’i logod.

Skype’i logo kadus Akadeemia tee hoonelt alles 2019. aastal. Foto: Evert Palmets

Microsoft Eesti peakorteris mäletatakse möödanikku, kuid aktiivselt mõeldakse ka homsele päevale. Skype’iga tegutsevad jätkuvalt inimesed, kes vaatavad tulevikku kindlate plaanide ja ambitsioonidega. “Skype on tänaseni miljonitele inimestele relevantne sidepidamisvahend,” räägib Erm. Koroonapandeemia aja tõusis Skype’i kasutajate hulk hüppeliselt ja ka praegu teeb ETV intervjuusid just Skype’i vahendusel. “Aastate jooksul on korduvalt spekuleeritud, kas Skype plaanitakse kinni panna. Microsoftil on ju ka Teams ja seetõttu on arvatud, et ühel hetkel viiakse Skype’i kasutajad sinna üle,” räägib Erm. “Praegu on täiesti selge, et Skype ei kao mitte kuskile.”

Skype on täna ja ka tulevikus kasulik sidepidamisvahend miljonitele inimestele, kuid Ermi hinnangul peitub netitelefoni suurim väärtus selle pärandis kohalikule IT-maastikule ja Eesti riigile laiemalt. “Kerime ajas 15 aastat tagasi. Kui palju oli toona tooteid, millel oli globaalsel skaalal miljoneid kasutajaid, geograafiliselt hajutatud tiim ja mille tarkvaraarendusprotsessid järgisid viimast moodi? Paljud tuntud Eesti startupperid said just Skype’ist väärtuslikud kogemuse ja rahalised vahendid oma firmade ehitamiseks,” räägib Erm. “Täna teame me kõik, kuhu see on välja viinud. Eesti on Euroopas rahvaarvu arvestades number üks ükssarvikute ja riskikapitali investeeringute poolest.”

“Skype’i panus Eesti IT arengusse on olnud tohutult suur.”

Märksõnad: , ,
Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.