Ehkki tänapäeval oleme juba nii harjunud, et kõik on “pilves”, ei tulnud Pilvio tehnilise meeskonna juhile German Karin veel kümme aastat tagasi pähegi mõelda pilvedest ega pilvetehnoloogiast.

Kui üks ettevõtja Germanile “pilvedest” rääkis, tekitas see temas huvi IT-valdkonna vastu ja ta läks õppima Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusesse ning sealt edasi Tartu Ülikooli Kolledžisse. Nüüd on mees selles kõiges kaelani sees – ta töötab IT-projektide hoiustamiseks ja haldamiseks loodud Eesti pilveplatvormil Pilvio. 

Lisaks põhitööle on ta ka kood/Jõhvis tehnilise juhataja ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpetaja ametikohal. “Olin kutsekoolis algselt õpilase rollis ning hiljem juba õpetaja omas,” naljatleb ta nüüd. 

Germanit võiks iseloomustada lausega “Kes teeb, see jõuab”. Ta on karjääri jooksul teinud ohtralt ületunde ning ka läbipõlemine pole tema jaoks võõras. Töö ja eraelu tasakaalust, läbipõlemise seljatamisest ning paljust muust ta nüüd räägibki. Muu hulgas tuleb jutuks see, miks paljud õpilased matemaatika eksamil põrusid ning mida ühist on juhi ja õpetaja ametil. Muidugi piilume ka “pilvede” tulevikku!

Milline näeb välja teie tööpäev? Kas töötate kodukontoris nagu paljud IT-valdkonnas?

Minu ülesandeks on viieliikmelise meeskonna juhtimine. Vaatan, et kolleegid täidaks oma kohustusi, tehniline pool toimiks viperusteta ning et kõik kulgeks ikka plaani järgi. Iga nädalat alustame ühise koosolekuga, kus vaatame, mis on tehtud ning mida eelseisval nädalal teha tuleb. Samuti on minu vastutada see, et klienditugi oleks piisavalt kiire ja efektiivne.

Paaril päeval nädalas töötan kodus ning ka kood/Jõhviga seonduvat teen kaugtööna. Kutsekoolis käin aga alati kohapeal. Kodukontoris on mugav, kuid kontoris on sotsiaalne faktor. Olen seda meelt, et kontor on jätkuvalt koht, kus töötajad saavad silmast silma suhelda ning seeläbi tekitada sellise õige meeleolu ja kontori-vibe’i (tlk tunde). 

Vahel on palju meeldivam ja mugavam saada meeskonnaga päriselt kokku, mitte suhelda näiteks Zoomis. 

Tööpäevad venivad vist siis päris pikale… Kas olete kokku puutunud ka läbipõlemisega? 

Pilvios on mu tööpäev 8–17. Kui käin ka kutsekoolis loenguid andmas ning need on alati õhtuti, siis lõpeb mu päev alles üheksa paiku õhtul. Ületunde tuleb tihti ette ning tavapärane on töötada 18–19-ni. 

Kui ma esimest aastat kutsekoolis töötasin, siis väsimust ning läbipõlemist ei tundnud. Teisel aastal hakkasin tundma ärevust ja vastutustundetust ning mõistsin, et olen läbi põlemas. Tegin enda jaoks reegli, et laupäeviti ja pühapäeviti ma tööd ei tee ning see aeg on ainult puhkamiseks – veedan aega perega ning võtan aega iseendale. See reegel toimib tänaseni ning aitas läbipõlemisest välja tulla. 

Mis on teie töö puhul kõige keerulisem? 

Eks kõige keerulisem ongi inimestega töötamine ning nende juhtimine. Inimene pole masin ning igaüks on erinev. Juhina on vaja kindlasti endas arendada kannatlikkust. Võib tulla ette situatsioone, mil tiimiliige ei saa oma ülesannetega hakkama ning siis on vaja teda mõista ning mõelda, kuidas see inimene saaks oma parima anda. Võimalik, et talle ei sobigi see roll, mille talle andsin. 

Meil on meeskonnas kinniseid inimesi, kellelt ma ei oota telefonikõnede tegemist, aga nemad on suurepärased näiteks koodi kirjutamises. Mõni teine on jällegi hea ja avatud suhtleja, kuid riistvaraga tegelemine pole tema tugev külg. Ma püüan aru saada, mis on kellegi tugevused. 

Meie tiimis pingeid ei ole ning see on koos püsinud juba neli aastat. Kõigile oma töö meeldib ning me areneme ja õpime aina juurde. 

Õpetaja ja juhi amet tunduvad pealtnäha väga “erinevad maailmad”. Kas neis on ka midagi sarnast? 

Õpetajaks olemine on nagu juhiks olemine. Kõik on pidevas muutumises ning iga päev toob midagi uut. Nii õpilaste kui kolleegidega tuleb luua isiklik lähenemine, et tekiks usaldus ja personaalne side. 

Kui juht on pädev ja mõistev, siis on ka tiimil lihtne tööd teha. Sama on õpetajaga: kui ta on oma valdkonnas tegija ning suudab panna end õpilaste rolli, kulgeb kõik palju ladusamalt. Ma ei tunne, et õpetaja ja juhi rollid oleksid erinevad. Loomulikult on aga õpetaja töö juhi omast rutiinsem. Koolis töötades tean ma alati, mis ees ootab. Pilve valdkonnas tuleb aga pidevalt midagi uut ning rutiin kui selline puudub. Alati tuleb midagi uut, mida õppida – nii isiklikult kui ka koos kolleegidega. Iga päev on väljakutse!

Rääkides koolist, siis hiljuti käis meediast läbi, et sel kevadel kukkusid paljud õpilased matemaatika eksamil läbi. Mis mõtteid see teis tekitas? 

Arvan, et probleem on meie haridussüsteemis. Oleks vaja teha muudatusi ning võimalikult kiiresti. Praegu õpetatakse lapsi vana süsteemi järgi – tuleb teooria lihtsalt pähe õppida, kuid neil puuduvad teadmised, kuidas seda päriselt ellu rakendada. 

Koolides ei õpetata analüütiliselt mõtlema. Õpilastel on eksamil vaid pliiats ja paber ning peas olevad valemid, aga nad ei oska õpitud teadmistega eksamil antud küsimusi lahendada. 

Kui koolisüsteem õpetaks seda, kuidas veebist allikaid leida ning seal olevat infot kasutada, aitaks see neil ka elus paremini hakkama saada. Kogu info on ju olemas ning seda võiks osata efektiivsemalt kasutada. 

IT ümbritseb meid kõikjal, kuid ikka räägitakse, et selles valdkonnas esineb spetsialistide puudust. On see tõesti nii?

See probleem on kindlasti aktuaalne. Üks põhjus on see, et noored ja ambitsioonikad inimesed lähevad välismaale paremaid võimalusi otsima. Teine kitsaskoht on see, et meil Eestis on vähe võimalusi programmeerimiskeelte õppimiseks – see on aga põhiline, mida IT-s vaja läheb. 

Mille poolest Pilvio konkurentidest eristub ning mille kallal praegu tööd teete? 

Kindlasti eristume paindlikkuse ja kohanemisvõimega. Me oleme väga personaalsed, vastame kõikidele küsimustele ning anname parima, et leida lahendus. Meie töö ei käi ühe šablooni järgi, vaid võtame iga klienti ja tema soovi eraldi. See võtab küll rohkem aega, kuid kliendi rahulolu on meie jaoks esmatähtis. 

Praegu on meie fookus sellel, et kõik töötaks autonoomselt. Kui kliendil on abi vaja, siis meie ülesanne on teda manuaalselt aidata. Eesmärk on aga protsessid võimalikult automaatseks saada, et probleemide korral saaks klient end ise aidata ning ei peaks meie vastust ootama. 

Tekitame rohkem infot korduma kippuvate küsimuste sektsiooni, et info oleks kättesaadavam ning iga mure korral saaks klient kiirelt abi. 

Mida toob tulevik? Kas pilvetehnoloogias on oodata midagi uut? 

Täna töötame laua- või sülearvutiga, milles on operatsioonisüsteemid. Tulevikus aga võib kõik olla kaugserveris ehk me ei tööta enam füüsilise seadmega, vaid kasutame monitore, klaviatuuri ja hiirt justkui puldina – kõik toimiks serverite pealt. 

Lisaks võib tulevikus pilvetehnoloogia rakendada ka AI-d. Ma arvan, et see ongi suund, kuhu hetkel “pilved” liiguvad.

AI aitab praegu infot otsida ning selle kokku panna. See on kasulik riistvara, mille abil saaksime hõlpsamalt tööd teha. Arvan, et operatsioonisüsteemidele võivad tulla AI-d, mis mitte ei otsi infot veebist, vaid toimivad meie enda süsteemis.

Kuida säilitada oma energiatase? Mida soovitaksite inimesele, kes on sama tegus nagu teie? 

Kuna mu tööpäevad on pikad ja koormust on palju, siis tahan silmadele võimalikult palju puhkust anda. Tööpäevadel teen pause ning jalutan nutiseadmeta looduses või pargis. Ka nädalavahetustel liigun palju jalgsi või rattaga, suvel käin ka rannas. 

Arvan, et tuleks teha pause, teadlikult puhata ning võimalikult palju liikuda – see aitab hoiduda ka läbipõlemisest.