Kas kõik, mis on pilves, on automaatselt roheline? Tihti võib selline mulje tekkida, kuna nagu iga teisegi virtuaalse toimetusega, ei jää teenuse kasutaja jaoks füüsilist jalajälge justkui maha. Päris tõsi see siiski pole, kuna paratamatult on meie tekitatud andmetel ökoloogiline mõju. Küsimus on aga selles, kas pilveteenus aitab seda optimeerida või hoopis vastupidi, valab keskkonna hädadele õli tulle. Millise suuna on võtnud kodumaine pilveteenus Pilvio?

Pilveteenused on optimeeritud energiatõhusaks tööks

Viimastel aastatel on pilveteenuste kasutamine muutunud äärmiselt populaarseks. Pilveteenuste peamiseks eeliseks peetakse, et need võimaldavad kasutajatel jagada ressursse ja vähendada oma digitaalse infrastruktuuri vajadust. See tähendab, et ettevõtted ei pea kulutama suuri summasid serverite ja andmekeskuste hooldamiseks ning seadmete uuendamiseks. Selle asemel saavad nad kasutada pilveteenuste pakkujate võimsaid servereid, mis on optimeeritud energiatõhusaks tööks. See võib viia märkimisväärse energia- ja ressursikasutuse vähendamiseni, mis omakorda aitab vähendada keskkonnamõju.

Loogiline ka, et kui igaühel kontorihoones oma serverid huugavad, kulutab see rohkem energiat kui üks spetsiaalselt serverite majutamiseks ehitatud hoone, kus ökonoomsus on A ja O. Vanade või halvasti lahendatud süsteemide tõttu võib tohutult energiat raisku minna. See pole halb ainult keskkonnale, vaid ka rahakotile.

Pilvio kasutab sertifitseeritud rohelist energiat

Eestimaise pilveteenuse Pilvio tegevjuht Kaur Kiisler kinnitab, et tänapäeval ei pääse energiaefektiivsuse teemast üle ega ümber. “Pilvio jaoks on datakeskuse keskkonnasõbralikkus väga oluline kriteerium – kas siis roheenergia kasutamine, jätkusuutlikud tehnilised lahendused või tekkiva jääksoojuse ärakasutamine,” sõnab Kiisler. Paljudes andmekeskustes kasutatakse sertifitseeritud rohelist energiat ja rakendatakse energiasäästlikke tehnoloogiaid, näiteks jahutussüsteemide AI-põhist optimeerimist ja soojuse taaskasutamist. Tehnoloogia ja ka tehisintellekti kiire areng on nutikate süsteemide loomisel kõvasti kaasa aidanud. “Varem või hiljem peavad kõik andmekeskused rohelised olema,” kinnitab Pilvio juht.

Selle kõrval peab andmekeskus loomulikult vastama ka turvanõuetele. “Valitud datakeskus peab tagama, et pakume oma klientidele kõrgekvaliteedilist teenust,” sõnab Kiisler.

Lisaks võimaldavad pilveteenused ressursside paremat kasutamist. Pilveteenuste pakkujad suudavad oma servereid tõhusamalt hallata, jaotades töökoormust vastavalt vajadusele. See tähendab, et serverid on pidevalt kasutusel ja töötavad maksimaalse tõhususega, vältides ressursside raiskamist. Traditsiooniliselt kasutatavates andmekeskustes on tihti suuri energiakadusid seoses serverite alakasutamise ja ülekuumenemisega. Pilveteenuste kasutamine võib neid probleeme vähendada või isegi kõrvaldada.

Kiisleri sõnul sõltub energiaefektiivsuse esiplaanile tõstmine paljuski turust. Kui kliendid ajavad taga ökonoomsust, siis sellesse ka panustatakse. “On näha, et ettevõtted eelistavad kahe sarnase teenuse ja hinnastuse valikus enamasti rohelisemat varianti, justkui oleks tegemist boonusega,” kinnitab Pilvio tegevjuht omast kogemusest.

Kasulik on see ka pilveteenuse kasutajate vaatest, kuna ettevõtted saavad rohelisust oma tootes/teenuses edasi kanda ja nii omakorda kliente võita. “Need, kes on roheusku, tahavad, et ettevõtted seda ka tõestaks. Müügipoolelt on roheline alati hea argument, kui seda maitsekalt teha – see ei tohi näida rohepesuna,” sõnab Kiisler.

Keskkonnamõjust täiesti ei pääse, aga teha saab teadlikke valikuid

Lisaks sellele aitavad pilveteenused kaasa ka paberivabale kontorile. Digitaalsete dokumentide ja failide salvestamine pilveteenustesse võimaldab ettevõtetel vähendada paberikasutust ning ka seeläbi loodust säästa. Paberitootmine on teadaolevalt üks keskkonnale kahjulikumaid tööstusharusid, kus kasutatakse palju vett, energiat ja keemilisi aineid.

Siiski pole pilveteenuste kasutamisel keskkonnamõju täiesti olematu. Pilveteenuste tarbimine toob kaasa suure andmete ülekandmise vajaduse, mis omakorda vajab taristut, nagu andmeühendused ja serverid, mis tarbivad energiat. Lisaks on pilveteenuste pakkujatel ka andmekeskused, mis võivad omakorda vajada energiat ja jahutust, mis mõjutab nende ökoloogilist jalajälge. Seega, kuigi pilveteenuste kasutamine võib aidata vähendada keskkonnamõju, ei saa öelda, et see oleks täiesti keskkonnasõbralik.

Siinkohal on oluline märkida, et mistahes tegevus pole lõpuni keskkonnasõbralik. Näiteks rääkisime paberivabast kontorist – paberitootmise keskkonnamõjust võid küll lahti saada, aga kui failid on pilves, siis lõpuks istub iga bitt ikka kuskil serveris ja võtab mingil määral elektrit. Seepärast ongi oluline, et see elekter oleks roheline.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et pilveteenuste kasutamine pakub mitmeid eeliseid, mis võivad aidata vähendada ettevõtete ja üksikisikute keskkonnamõju. Pilveteenused võimaldavad ressursside jagamist, vähendades seeläbi energiakasutust ja ressursside raiskamist. Samuti aitab pilveteenuste kasutamine vähendada paberikasutust. Siiski tuleb meeles pidada, et ka pilveteenused vajavad energiat ja see, et miski on pilves, ei tähenda automaatselt, et jalajälge pole.

Seetõttu on oluline valida pilveteenuse pakkuja, kes toimetab ökonoomselt ning panustab keskkonnasõbralikesse lahendustesse. Kuigi pikk tee on veel minna, on eestimaisel Pilviol ambitsioonikas eesmärk jõuda Euroopa Liidus TOP 10 rohelise pilveplatvormi hulka.