Täna, 19. juunil avati teadus- ja ärilinnakus Tehnopol kandideerimine NATO DIANA innovatsioonikiirendisse ja anti ülevaade kiirendi esimese vooru väljakutsetest. Kõik kiirendiga liituvad meeskonnad saavad 100 000 euro suuruse grantrahastuse, parimatel meeskondedel on võimalik lisaks saada veel kuni 300 000 eurot.
NATO DIANA kiirendi Eesti juhi Kadri Tammai sõnul loob uus kiirendi võimalusi, mida vähemalt Euroopas sellisel tasemel varasemalt ei ole olnud. „Suur osa innovatsioonist tuleb tänapäeval tehnoloogiasektorist ning DIANA ühendabki omavahel tsiviil- ja kaitsesektori, et panustada meie kõigi turvalisemasse tulevikku. Juurdepääs üle alliansi asuvale enam kui 90 testkeskusele, kaitse ja ärivaldkonda ühendav programm, mida töötati välja koos MIT ja teiste ekspertidega, võimas grantrahastus, millega ei kaasne kohustust anda ära osalust või oma ettevõtte IP õigusi. Lisaks sellele toimib DIANA erinevate osapoolte ühendajana – me kõik teame, et kaitsesektoriga koostööd tajutakse keerulise ja aeglasena. DIANA soovib ka siin tuua muutuse, et aidata ettevõtjatel kiiremini ja agiilsemalt leida koostöövõimalusi nii kaitsevägede kui ka maailma suurimate kaitsetööstuse ettevõtetega,” selgitas Tammai programmi peamist väärtuspakkumist.
Kiirendisse on kandideerima oodatud kogu alliansi tsiviil- ja kaitsesektori idu- ja väikeettevõtted, kes arendavad tehnoloogiaid, millel on rakendusvõimalusi nii meie igapäevases elus ehk tsiviilsektoris kui ka kaitsevaldkonnas. Lahendused jagunevad sel aastal kolme katusteema alla: energeetika, side ja kommunikatsioon, tuvastamine ja seire.
Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et pole võimalik alahinnata uute tehnoloogiate mõju kaitsevõime tugevdamisel, eriti teravalt oleme seda näinud Ukraina sõjas. „Püstitatud probleemid, millele ootame innovaatoritelt lahendusi, on sõjalisest vaatest kriitilise tähtsusega, kuid omavad kindlasti mõju ka väljaspool kaitsevaldkonda. DIANA programmi eesmärk tuua kokku tsiviil ja militaar, toetab suurepäraselt meie laiapindse riigikaitse edendamist ja eriti hea meel on näha, et NATO uute initsiatiivide vedamisel on Eestil märkimisväärne roll,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur.
Majandus- ja IT-ministri Tiit Riisalo sõnul on kiirendi eesmärk tuua kokku liitlaste tugevused uute tehnoloogiate arendamisel ning kasutusse võtmisel. „Eesti tugevusteks on kahtlemata tugev start-up ökosüsteem ja kiiresti arenev kaitsetööstus ning mul on hea meel, et esimene DIANA kiirendi saab avastardi just Eestis. DIANA kiirendi annab nii Eesti kui lähiriikide ettevõtetele võimaluse viia ellu oma ideid valdkondades, millel on täna väga suur kasvupotentsiaal ning seeläbi väljavaade panustada ka NATO julgeolekusse ja kaitsesse,“ lisas Riisalo.
Eesti kiirendit hakkavad ellu viima Tehnopol Startup Inkubaator koos Tartu Teaduspargi ja ärikiirendiga Startup Wiseguys. Tehnopoli tegevjuht Indrek Orav ütles, et kuigi kiirendi ametlik lansseerimine toimus täna, on Startup Inkubaatori tööka tiimi eestvedamisel ettevalmistused ammu käima lükatud ja iduettevõtted tunnevad DIANA kiirendi vastu huvi. „Nii meil kui meie headel koostööpartneritel on palju teadmisi ja kogemusi innovatsioonikiirendi käivitamiseks ning meil on hea meel olla sellise algatuse platvormiks. Maailma muutvate ideedega ettevõtete ja innovatsiooni toetamine on selgelt Tehnopoli ning NATO DIANA ühisosaks,” ütles Orav.
Kõik kiirendis osalevad ettevõtted saavad kasutada ligi sadat NATO testimiskeskust. DIANA kiirendi ühendab ka mitu uute tehnoloogiate testimiskeskkonda Eestis: TalTech, Tartu Ülikool, SA CR14 ja Kaitseväe Akadeemia, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia.
Kiirendisse saab kandideerida kuni 25. augustini. Esimesed kiirendisse pääsevad ettevõtted valitakse välja septembriks, kiirendiprogramm alustab detsembris.
Täpsem info DIANA kohta ja kandideerimine: https://www.diana.nato.int/
Esimese kiirendivooru väljakutsed: https://www.diana.nato.int/challenges.html
