Ühest vastust siin polegi ja iga ettevõte peab ise selle valuläve paika seadma. Selle jaoks aga ongi erineva hinnataseme ja erineva SLA-ga teenused – igaühele oma.
3. Kui tihti tehakse varukoopiaid?
Loogiliselt jõuame siit ka kolmanda küsimuseni – milline on pilveteenuse pakkuja varukoopiate tegemise tihedus? Täpselt samamoodi, nagu eelmise küsimusega, pole ka siin üht õiget vastust, kuna seegi sõltub iga äri eripärast. Kui pika aja peale on firma valmis loobuma andmetest, ilma et see ettevõtet oluliselt ei kahjustaks? Kui läheb kaduma ühe päeva, nädala või kuu jagu andmeid, kas see on juba katastroof?
Varukoopiaid saab ju teha väga erinevalt alates paljude odavamate veebilehe majutusteenuse pakkujate kasvõi näiteks kord nädalas pakutavast varundusest kuni kõrgkäideldavate süsteemide otseajas tehtavate hetketõmmisteni ehk snapshot´ideni, mille järgi peaks olema võimalik pea hetkeliselt taastada mõni varasem andmete seis. Hinnad on neil teenustel vastavad: alates tasuta veebimajutusest kuni üsna kalli kuutasuni kõrgkäideldava andmekeskuse teenuse eest, kus ollakse võimelised taastama pea mistahes seisu minevikust.
Mida harvem tehakse varundust, seda pikema aja andmed lähevad kaotsi, kui peaks midagi juhtuma. Ja mõnikord, eriti näiteks viimasel ajal aina enam leviva väljapressimis- ja krüpteerimispahavara ajal, on oluline saada varukoopiaid mitmes versioonis minevikust, kuna sel juhul võivad väljapressimistarkvara poolt üle kirjutatud krüpteeritud andmed jõuda ka viimasesse varukoopiasse, kui firmas seda piisavalt kiiresti ei märgata.
4. Kas pilveteenus on ühilduv teiste teenustega?
Kuna aina enam kasutatakse pilveteenuste hübriidlahendusi, tuleb oma teenusepakkujalt küsida ka seda, milliseid kolmanda osapoole lahendusi see toetab, sest tihti on firmas juba olemas mõned teenused, mis oleksid mõistlikud integreerida pilvelahendusega.