Pilveteenused

5 küsimust, mida peaksid kindlasti küsima oma pilveteenuse pakkujalt

Rubriiki toetab

  • Wavecom - kõrgkäideldavad pilveteenused ärikriitiliste andmete majutamiseks
  • Vaata täpsemalt

Paljud ettevõtted kõhklevad oma äri pilve viimisel liiga palju, teised aga võivad seda teha liiga kergekäeliselt ja kõhklemata, mingeid küsimusi esitamata. Tegelikult aga võiksid nii ühte kui teise äärmusse kaldujad enne pilveteenuste kasutama hakkamist mõned olulised küsimused esitada, enne kui oma äri jaoks tähtsad funktsioonid teenusepakkuja hoolde annavad.

Alustada võiks mõnedest põhiküsimustest, mis teevad selgeks, mida võib tulevaselt partnerilt üldse oodata. Selle põhjal on lihtsam kõhklejatel otsustada, teistel aga teada saada, kas neid võivad tulevikus tabada ootamatud sekeldused või mitte.

Alustada võiks näiteks neist viiest päringust.

1. Kuhu salvestatakse andmed?

See on üks tähtsamatest küsimustest. Kui andmed on pilves, siis kus need tegelikult on? Milline on andmete turvalisus, kes neid veel näeb?

Väga oluline on saada teenusepakkujalt kinnitus, et andmeid hoitakse kaasaegses andmekeskuses, kus on tagatud nii usaldusväärne kaitse kui piisav jõudlus serverite poolt. Vähetähtis pole ka kiire andmeühendus serveriga. Pilveteenuse pakkujal võiks olla rohkem kui üks andmekeskus, kus andmeid hoitakse, et kui selle ühe esmase keskusega tekib probleeme (loodusõnnetused, voolu- ja sidekatkestused), siis viiakse teenused märkamatult üle teise serveriparki, ilma et kasutaja jaoks oleks tunda pikemaid katkestusi.

2. Mis on teenuse SLA ehk töökindluse tase?

Siit edasi saab tuletada kohe ka teise tähtsa küsimuse: milline on teenuse töökindlus ehk kui tihti ja kui pikalt on katkestused lubatud? Tavaliselt fikseeritakse see ka teenuse lepingus SLA-na ehk Service Level Agreement´ina. Paljude äride jaoks on see üks keerulisemaid küsimusi, sest mida teha vastusega, mis ei luba 100% toimimist? Iga ettevõte tahaks ju võimalikult töökindlat lahendust. Paraku aga ülikõrge SLA on tavalisele keskmisele ettevõttele liiga kallis ja pole alati vajalik. Tuleb leida kompromiss hinna ja teenuse kvaliteedi osas. Selle küsimuse vastust hinnates saab endale esitada küsimuse: kui kaua peab ettevõte vastu, kui pilveteenus ei toimi, ilma et suuri kulusid ja kahjusid ei tekiks? On see mõni minut, mõni tund või mõni päev?

Ühest vastust siin polegi ja iga ettevõte peab ise selle valuläve paika seadma. Selle jaoks aga ongi erineva hinnataseme ja erineva SLA-ga teenused – igaühele oma.

3. Kui tihti tehakse varukoopiaid?

Loogiliselt jõuame siit ka kolmanda küsimuseni – milline on pilveteenuse pakkuja varukoopiate tegemise tihedus? Täpselt samamoodi, nagu eelmise küsimusega, pole ka siin üht õiget vastust, kuna seegi sõltub iga äri eripärast. Kui pika aja peale on firma valmis loobuma andmetest, ilma et see ettevõtet oluliselt ei kahjustaks? Kui läheb kaduma ühe päeva, nädala või kuu jagu andmeid, kas see on juba katastroof? Varukoopiaid saab ju teha väga erinevalt alates paljude odavamate veebilehe majutusteenuse pakkujate kasvõi näiteks kord nädalas pakutavast varundusest kuni kõrgkäideldavate süsteemide otseajas tehtavate hetketõmmisteni ehk snapshot´ideni, mille järgi peaks olema võimalik pea hetkeliselt taastada mõni varasem andmete seis. Hinnad on neil teenustel vastavad: alates tasuta veebimajutusest kuni üsna kalli kuutasuni kõrgkäideldava andmekeskuse teenuse eest, kus ollakse võimelised taastama pea mistahes seisu minevikust.

Mida harvem tehakse varundust, seda pikema aja andmed lähevad kaotsi, kui peaks midagi juhtuma. Ja mõnikord, eriti näiteks viimasel ajal aina enam leviva väljapressimis- ja krüpteerimispahavara ajal, on oluline saada varukoopiaid mitmes versioonis minevikust, kuna sel juhul võivad väljapressimistarkvara poolt üle kirjutatud krüpteeritud andmed jõuda ka viimasesse varukoopiasse, kui firmas seda piisavalt kiiresti ei märgata.

4. Kas pilveteenus on ühilduv teiste teenustega?

Kuna aina enam kasutatakse pilveteenuste hübriidlahendusi, tuleb oma teenusepakkujalt küsida ka seda, milliseid kolmanda osapoole lahendusi see toetab, sest tihti on firmas juba olemas mõned teenused, mis oleksid mõistlikud integreerida pilvelahendusega.

Näiteks võib ettevõte vajada VPN tunnelit andmekeskuseni ja hea oleks siis, kui pilveteenus seda ka toetab. Samuti võib tekkida küsimus juba olemasoleva varunduslahendusega või muude teenustega, mis juba kasutusel või mida mõne teise teenusepakkuja juurest ostetakse. Vaja võib minna kasvõi mõne tuntud pilveteenuse failide igaks juhuks paljundamist teise pilveteenuse serverisse või virtuaalserverit, milles endale vajalikku tarkvara kasutada.

Ühilduvus ja vajalikud API-d ehk liidesed teiste teenustega on vajalikud nii uue teenus e kasutuselevõtul kui ka hiljem, kui ettevõte tahab rohkem teenuseid pilve kolida.

5. Kui paindlik on pilveteenuses tingimuste muutmine?

Viies oluline küsimus on samuti eelmisega üsna seotud ja puudutab teenuse paindlikkust. Kui praegu tellida teenus ühtede mahtude ja tingimustega, siis kas oleks võimalik näiteks kiiresti serveris mahte suurendada või teenuse kättesaadavust parandada?

Paindlikkus on kiirelt arenevate ettevõtete jaoks olulise või isegi lausa elulise tähendusega. Mis saab siis, kui äri ootamatult edukaks osutub, kas siis saab pudelikaelaks hoopis pilveteenuse vastupidavus? Sellist asja ei tohiks juhtuda ja tulevikku arvestades tuleks see viies küsimus oma teenusepakkujalt ka kindlasti ära küsida.

Mis on DigiPRO ja kes seda teevad? Loe siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Telli Geeniuse kõige hinnalisemad lood oma postkasti

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate DigiPRO ja Ärigeeniuse olulisematest lugudest.