Andmed ei tohi lekkida, selge see, aga kui taoline õnnetus peaks siiski juhtuma, aitab täiendav kaitse – krüpteerimine. Ükskõik mis moel kuskile ligi pääsetakse – põhjuseks võib olla ka lihtne õngitsusrünnak ja paroolileke, siis kui infot lugeda ei saa, pole rünnak korda läinud. Krüpteerimine peab olema piisavalt tugev, et lihtsate “toore jõu” meetoditega andmete lukku lahti ei murra.
Kui pilves olevatele andmetele saavad ligi paljud, siis pilveandmete krüptimine piirab juurdepääsu kõigile neile, kellel pole volitust sisule juurde pääseda.
2. Varukoopiad ei hävine
Kui andmed ei leki isegi siis, kui keegi neile ligi pääsev, võib neid kustutada nii pahatahtliku rünnakuga kui ka sisemise hooletuse tõttu. Seega on kriitilise tähtsusega andmete varundamine.
Tavaliselt pakub varunduslahendusi pilveteenuse pakkuja. Veelgi kindlam aga on mõne varukoopia hoidmine mõnes kolmandas kohas, kui enda ja teenusepakkuja juures. Sellegi võimalust võib pilveteenuse pakkuja lahkelt jagada, salvestades koopiad vajadusel soovitud lisateenusesse.
Alati on aga vajalik teada, kus varukoopiad asuvad ja kuidas neile juurde pääseb. Krüpteeritud varukoopiaid peab muidugi saama ka taastada ning selle testi peab tegema enne, kui midagi juhtub. Lisaks võib olla vajalik ka mitme varukoopia versiooni säilitamine – näiteks viimastest muutustest päeva jooksul, viimasest nädalast jne. Juhul, kui ettevõtet tabab lunavararünnak, mis kirjutab kõik andmed üle, kindlustab varukoopiate üle kirjutamisest mitmes versioonis koopiate säilitamine.
3. Usalda, aga veel parem – kontrolli!