Kui kõik läheb plaanipäraselt, täitub lähiajal unistus tõelisest e-Eestist ehk riigist, mis jätkab toimimist ka sõja, looduskatastroofi, ulatusliku küberrünnaku, elektrikatkestuse või muu kriisiolukorra ajal. Eesti on juba aastaid varundanud avalike ülesannete täitmiseks olulisi andmeid Luksemburgis asuvas andmesaatkonnas, kuid positiivset mõju riigi julgeolekule soovitakse veelgi tõsta. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) töötab küberturvalisuse seaduse (KüTS) määruse kallal, mis annab aluse Eesti riigi toimimisele ka siis, kui Eestis paiknevad andmekeskused ei tööta, olgu selleks ühe eelnevalt mainitud teoreetilise riski realiseerumine. 

Muudatuse jõustumisel on avalikul sektoril võimalus hoida andmeid ja e-teenuseid välismaistes pilveserverites. Just analoogse lahenduse aitas Eesti ehitada tänavu kevadel Ukrainal, puuduliku seadusandluse tõttu ei ole samaväärselt kaasaegset e-lahendust Eestile luua. Skeptikud ei pea muretsema, päris igat suvalist pilve ei saaks siiski kasutada ning andmed, mis puudutavad riigikaitse korraldamist ja muud riigikaitselist infot krüpteeritakse.