Teate ju küll ütlemist, et kui tahta, et midagi saaks hästi tehtud, peab selle ise ära tegema. Täpselt nii võib kokku võtta Eesti esimese täisautomatiseeritud pilveteenuse sünniloo.

Alates 2018. aastast, mil Pilvio oma platvormiga turule tuli, on nende klientide hulk, kellele pakutakse virtuaalmasinate teenust, aina kasvanud. Lihtsam, paindlikum, mugavam, läbipaistvam, kindlam – ühesõnaga parem. Mitte ühelgi teisel Eesti teenusepakkujal pole sellist iseteeninduslikku pilve, kus ettevõte teeb konto ja juba paari minuti pärast on tal server olemas.

Pikemas intervjuus räägib Pilvio tegevjuht Kaur Kiisler, kuidas loodi kodumaine pilveplatvorm, mis teeb omas asjas silmad ette rahvusvahelistele suurnimedele.

Kust sündis mõte luua kodumaine pilveplatvorm?

Pilvio juured on sellises projektipilve teenust ja hosting-teenust pakkuvas ettevõttes. Tihtipeale saavad sellised ärid alguse vajadusest automatiseerida. Nii ka meil. See oli 2016. aastal, kui panime tähele, et turul ei ole teenust, kus oleks tõepoolest lihtne tekitada endale paindlik arvutusressurss või virtuaalmasin. Arendajad, veebiarendajad, veebipoodide tegijad, kõiksugu rakenduste loojad – selleks, et tööd teha, on neil vaja arvutusressurssi või virtuaalmasinat.

Selle loomiseks on erinevaid võimalusi. On erinevaid pilveteenuseid, aga sellist, kus õppimiskõver oleks võimalikult lühike ning selle ressursi loomine oleks lihtne ja selge, me ei leidnud. Vaatasime ringi nii siin regioonis kui ka laiemalt – oli sarnaseid teenuseid, aga sellist head ja mugavat ei olnud. Niisiis tegimegi ise täpselt sellise teenuse, millist tahtsime kasutada.

Mis teie jaoks tähtis oli, mida teised ei pakkunud?

Otsisime sellist platvormi, kuhu teed konto, vaatad peale, saad aru, millega tegu on, ja hakkad kohe kasutama. Teiseks paindlikkus – et sul on iga hetk võimalik see masin iseteenindusliidese kaudu seisma panna, ära kustutada. Kolmas aspekt on läbipaistvus – ehk siis sa tõepoolest tead ka, mille eest maksad. Ei ole mingisuguseid peidetud tasusid, vaid võimalikult lihtne ja läbipaistev teenus.

Kui kaua läks aega, et ideest saaks reaalsus?

Turule tulime 2018. aasta kevadel. See tähendab, et ligi poolteist aastat läks esialgsest ideest kuni teenuse esimese versiooni kättesaadavaks tegemiseni.

Kas Pilvio nimi oli kohe olemas?

Sellega on naljakas lugu. Pilvio nimi tuli tegelikult kogemata. Meie toote/teenuse nimi oli esialgu PILW.IO – pilw punkt IO. Ühel hetkel saime aru, et keegi seda nii ei häälda, vaid loevad ühe sõnana kokku – pilvio. Otsustasime, et nimetame platvormi segaduse vältimiseks ümber, kui kõik meid nagunii pilvioks kutsuvad. Nii tekkiski Pilvio.com.

See ei pruugi küll alati olla prioriteet, aga üldiselt tahab iga teenusepakkuja, et tema teenus oleks kõige mugavam ja parem. Kust te algul teadsite, et sellega hakkama saate, kui teised pole saanud?

Meil oli fookus kohe paigas. Paljude teiste, eriti suuremate pilveteenuse pakkujate, nagu AWS-i, Google Cloudi või Azure’i teenusepakett on väga lai. Neil on meeletult eri teenuseid ja võimalusi. Meie keskendusime põhilisele: arvutusressurss, virtuaalmasinad ja pilvesalvestus (cloud storage). Kui vaadata kasutamise statistikat, ka suurte teenusepakkujate puhul, langeb lõviosa kasutusest tegelikult just nendele teenustele.

Kindlasti on kasutajaid, kellel on vaja keerulisemaid asju, aga rohkem on neid, kellel on vaja lihtsalt arvutusressurssi. Meie pakume virtuaalmasinaid ja võimalust neid mugavalt läbi kasutaja- (UI) või programmiliidese (API) luua. See tähendab, et kasutajal on võimalik ehitada keerukaid süsteeme meie virtuaalmasinate peale. Loomulikult on meil olemas mingid elementaarsed asjad, nagu virtuaalsed sisevõrgud – ehk siis on võimalus meie keskkonnas loodud virtuaalmasinad omavahel suhtlema panna, ilma et nad internetis käiksid.

Oleme selliseid mugavusteenuseid juurde teinud, aga mitte kasutajamugavuse arvelt. Ükskõik mida juurde lisame, peame silmas, et keskkond oleks ja jääks lihtsasti kasutatavaks.

Kas lihtsuse ja mugavuse nimel muid aspekte ohverdama ei pea? Näiteks turvalisust.

Ei, see oli meie jaoks ka kohe tähtis, et teenuse turvalisuse ja üldise kvaliteedi osas kompromisse ei tee. Luua pilveplatvorm, mis oleks ühest küljest lihtsasti kasutusele võetav ja läbipaistva hinnastusega, aga teiselt poolt usaldusväärne ja töökindel – see oligi meie väljakutse.

Räägime küll lihtsusest ja mugavusest, aga rohkem “edasijõudnud” kasutajate jaoks on meil ka täismahus API olemas. See tähendab, et kui ei taha kasutajaliidest kasutada, saab toimetada rakendusliidese kaudu. Niisiis on Pilvio kasutatav erinevatel viisidel, kuidas parasjagu kasutaja mugavaks peab.

Pilveplatvormi idee tuli teil aastal 2016. Kui palju on teie väärtused seitsme aasta jooksul muutunud?

Huvitav on see, et suures osas on need samaks jäänud. Idee, millega 2016. aastal alustasime, kehtib endiselt. Algne idee oli suunata meie teenus arendajatele, arendajate meeskondadele, väiksematele meeskondadele. Kui vaatame nüüd, seitse aastat hiljem meie kasutajaskonda, siis väga suures osas meie kasutajad sellised ka on. See tõestab, et idee, mis meil alguses oli, kehtib siiani.

Samas suudame pakkuda teenust ka suurematele klientidele. Põhjus on väga lihtne – ka suurtel klientidel on lihtsamaid vajadusi. Pilvio sobib suurepäraselt test- või arenduskeskkonnaks või igasugu sandbox’i tüüpi asjade tegemiseks, kui on vaja kiiret ja lihtsat lahendust, et midagi proovida, katsetada või üles panna. Meil on suuremaid kliente, kes kasutavad meid prototüüpimisel, arendamisel, testimisel või eriprojektide tegemisel.

Kui palju on teie teenus aastate jooksul arenenud?

Kui 2018. aastal välja tulime, oli meie fookus tugevalt sellel, et teenus oleks alati kättesaadav. See tähendab, et isegi kui tuleb ette näiteks riistvararikkeid, suudaksime vead automaatselt parandada, et meie kliendid nende pärast kannatama ei peaks.

Kokkuvõtlikult võibki öelda, et lõime esimestel aastatel tugeva vundamendi, et edaspidi funktsionaalsust ja kasutajamugavust juurde lisada. Esialgne kasutajaliides oli idee tasandil sama mis praegu, aga oleme seda oluliselt mugavamaks teinud. Oleme loonud ka lisafunktsioone, mis võimaldavad klientidel oma keskkondi paremini hallata.

Mis on Pilvio jaoks olnud olulisemad verstapostid?

Meie eesmärk on olnud olla kohal – et meid tuntakse ja kui kellelgi vajadus tekib, tullakse just meie juurde. Üks oluline verstapost ongi, et meid võetakse täna kui arvestatavat teenusepakkujat. Uut tulijat ikka algul vaadatakse ja proovitakse, aga nüüd on aru saadud, et meil on tõsi taga. Tänu sellele hakkas meil ühel hetkel korralik kasv pihta.

Tuleb aru saada, et selle teenuse juures, mida pakume, on olemasoleva teenusepakkuja juurest n-ö ärakolimise lävi päris kõrge. Kliendid tulevad meie juurde siis, kui neil on tõesti olemasoleva teenusega mingi probleem või nad alustavad millegi uuega. Üks verstapost oli küll see hetk, kui kliendid hakkasid meid sedasi ise üles leidma.

Samas on hea meel öelda, et meiega on tänagi kliente, kes hakkasid Pilviot kasutama juba sisuliselt beetaversioonis. Esimene klient tuli enne, kui teenuse avalikuks tegime. See klient on siiamaani suur ja oluline kasutaja, mille üle me hästi uhked oleme.

Kuhu poole te tulevikus vaatate?

Kindlasti vaatame rahvusvahelist turgu. Meie jaoks on oluline verstapost teise asukoha avamine ja see tuleb Eestist väljapoole. Oleme saanud kohalikul turul hea kogemuse, kuidas sellist teenust pakkuda ja müüa. Soovime ka teistel turgudel olla see pilveoperaator, kelle teenuse taga on konkreetsed inimesed ja näod.

Kuigi oleme seitsme aastaga jõudnud kaugele, leidub kindlasti veel neid, kes meist alles kuulevad. Kõigi potentsiaalsete klientideni me jõudnud pole, nii et arenguruumi jagub. Täna arendame ja täiendame pidevalt platvormi funktsionaalsust, et olla ka tulevikus mugavaim ja kindlaim pilveteenuse pakkuja.