Kas kaks monitori ja kiire arvuti ning pinksilaud ongi ainukesed asjad, mida arendaja tahab lisaks heale palgale? Kaugeltki mitte. See nullindate ja teistkümnendate ideaal on praeguseks palju muutunud. Mis teeb ühest töökohast arendaja jaoks tõeliselt ihaldusväärse, sellest Singletoni inimesed rääkisidki. Siin on küsitluse tulemused.
Kas avatud kontor või suletud kabinetid?
Kuigi avatud kontor on firmades endiselt populaarne (ja kuluefektiivne), siis töö tegemiseks pole see kõigi arendajate jaoks ideaalne, sest programmeerimine nõuab tõsist keskendumist. Mida paremini ümbritsev seda toetab, seda parem. See muidugi ei tähenda, et vahepeal ei peaks kokku saama ja hinge tõmbama. Selleks on vajalikud puhkeruumid ja üldkasutatavad pinnad. Igaüks tuleb sinna siis, kui vajab tööst pausi.
Kuid ligi pooled vastanutest soovisid ka avatud kontorit, et saaks kõigiga suhelda, sest ka see pool on tiimitöös väga oluline. Seega kui on firmas hulk arendajaid, siis peab töökorralduses arvestama, et ligi pooled tahavad olla omaette, pooled aga koos.
Milline on ideaalne laud ja tool?
Arvuti ja klaviatuuri vahel on see kõige olulisem puhver, mis programmi valmis kirjutab. See puhver ehk arendaja tahab mugavalt istuda ning sobivat töölauda kasutada. Milline see olema peaks?
Tooli osas olid arvamused üsna sarnased – see peab olema ergonoomiline ja hästi reguleeritav, kindlasti ka reguleeritavate käetugedega ja nimmetoega. Laua all võiks olla jalatugi, kui tahad jalgu veidi kõrgemal hoida. Üheks erisooviks oli ka ilma seljatoeta nn knee chair, kus saab põlvesid toetada.
Laua osas pole peale kõrguse ja suurusi palju erisoove – peaasi, et tööasjad ära mahuks ning oleks ka mõni sahtel, kuhu asju panna. Erisooviks on püsti töötamise võimalus – neile, kellel selg istumisest kiiremini ära väsib. Siis saab asendit muuta ja tööpäeva jooksul laua vahepeal nii kõrgele tõsta, et seal taga oleks paras püstiasendis edasi tegutseda.
Pakuti ka seda, et heal laual võiks olla eraldi tasand klaviatuuri jaoks, et käed saaksid olla madalamal ergonoomilisel kõrgusel.
Parim monitor, üks või mitu?
Nüüd siis üks olulisim küsimus, millega tavaliselt eristatakse arendajat tavalisest kontoritöötajast – kas ta tahab üht või mitut monitori? Selgus, et see on nüüd juba natuke vanamoodne küsimus, sest kaks monitori polegi enam ainuvõimalik valik.
Väikeses enamuses olid need, kes tahtsid kahte, kuid lisaks soovisid peaaegu sama paljud arendajad üht, aga ülilaia ning mõnedel oli sooviks kolm või enam, nagu oli näha kuulsas “Matrixi” filmitriloogias. Ülilai on praegu mõistlik valik, sest tehakse just selliseid monitore, mis on kahe tavamonitori laiusega. Seega pole keskel segavat ekraanide ülemineku triipu.
Suurusena eelistatakse 24-25 tollise diagonaaliga isendit, kõrgus peab olema kindlasti reguleeritav. Sülearvuti USB kaabel (Type-C) võiks olla ühtlasi olla arvuti laadijaks, samast jooksevad andmed ja ekraanipilt. Full HD on (veel) täiesti piisav resolutsioon, kui töö ei nõua enamat, mõnedele oli aga miinimumiks 1440p.
Monitori jalg peaks aga lubama selle keeramist nii horisontaalselt kui vertikaalselt, et sättida ekraani kaldenurka silmade jaoks või näidata küljele pöörates midagi kõrvalistujale. Kui ekraani ei saa siiski piisavalt sobivasse asendisse nihutada, on heaks alternatiiviks VESA kinnitusega liigendiga monitorijalg, et saaks positsioneerida täpselt nii, nagu mugav on.
Ideaalne klaviatuur väldib tarkvaraarendajate kutsehaigust
Kui mõnedele on Macbook Pro klaviatuur niivõrd okei, et eraldi polegi vaja, siis teised soovivad võimalikult ergonoomilist klahvistikku, mis aitaks vältida üht kõige levinumat arendajate kutsehaigust – RSId ehk Repetitive Strain Injury. Tegemist on käe- ja randmehaigusega, mis tekib pidevalt korduvatest samadest liigutustest.
Selle ennetamiseks, nagu mainis üks arendaja, pole oluline mitte ainult klaviatuur ise, vaid ka selle kõrgus võrdluses ülejäänud kehaga. Klaviatuuri ees võiks olla padjad käte kõrgendamiseks.
Ortolineaarne jaotus aitab samuti käsi loomulikus asendis hoida, kuid nõuab kasutajalt harjumist. Sellise klaviatuuriga on klahvid kahte ossa sõrmede loomuliku asetuse järgi jaotatud ning randmed on loomulikul kaugusel, mitte koos.
Kas hiir või mitte?
Suur osa arendajaid ei vajagi hiirt, kuid enamusel on see siiski oluline. Macbook Pro Touchpad näiteks on selle kasutajate jaoks nii hea, et paljudel sellest piisab. Mugavuse ja sülearvuti portide vabaduse heaks võiks kasutada Bluetoothiga osundajat, ka ergonoomilisus on muidugi tähtis. Vertikaalse paigutusega hiired aitavad rannet hoida pingevabamas asendis.
Veel olulisi lisasid?
Siin on muidugi vajadused arendajatel erinevad. Näiteks mobiiliäpi looja tahaks sellist adapterit, millega oleks võimalik mitut telefoni korraga ära ühendada. Dokiga võiks saada ühendada erinevaid spetsiifilisi lisaseadmeid, mille jaoks sülearvutil porte ei jätku või polegi neid olemas.
Kuid üldisemaid lisavajadusi on muidugi ka, näiteks sülearvuti kõrgendaja, mis tõstaks masina ekraani silmade kõrgusele.
Need, kes tahavad rahulikult vaikuses tööd teha, vajavad kontoris mürasummutavad kõrvaklappe, eriti just avatud kontoris.
Milliste näitajatega arvuti on arendajale parim?
Arendajad on aina enam kolimas Mac-i muretusse maailma, kui just arendus ja testimine ei nõua muu platvormi kasutamist. Kuid muidugi on ka PC maailmale kindlaks jäänud programmeerijaid. Macbook Pro (või uuema põlvkonna Air) vajaks arendaja käe all vähemalt 16 GB RAM mälu ning Apple´i enda arendatud M seeria kiipi.
CPU arhitektuur on mõnedes arendustes oluline, mille puhul lihtsalt välise mugavuse järgi ei saagi valida: näiteks peaks olema x64 arhitektuur, kui alustehnoloogia muud ei toeta. Näiteks Oracle Database ei toeta ARM arhitektuuri, samuti ei pruugi leiduda Docker Image´eid, mis seda arhitektuuri toetaksid.
Veebiarenduseks aga sobivad muidugi peaaegu kõik piisavalt võimsad arvutid, millel programmid avanevad ülikiiresti.
Laua- või sülearvuti osas küsimusi pole – kõik eelistasid sülearvutit, sest see on piisavalt võimas igasuguse töö tegemiseks, samal ajal ka lihtsalt kaasavõetav.
Aga mängud, köök, puhkenurk?
Tehniliste töövahendite kõrval on veel olulisem keskkond, mis teeb ühest arendusfirmast koha, kuhu kõik tahavad tööle tulla. Mis see on, mis meelitaks kohale?
Kontor võiks arendajate arvates olla heas mõttes meeldivalt hubane, seal peaks leiduma taimi, värvidest eelistatakse pigem sooje toone ning võimalikult vähe kliinilist külma atmosfääri.
Mugav parkimine on pluss, ümbruses võiks leiduda hea valik söögikohti. Asukoht on oluline.
Köögist soovitakse leida snäkke ning kohvijoojatele on tähts alati kättesaadav hea kohv. Lõhnad ei tohiks sealt välja lenduda.
Puhkenurgas tuleks kasuks mediteerimise kapsel, kus saab segamatult olla, eriti siis, kui on avatud kontor.
Tahvlid ehk whiteboardid on arendajale vajalikud, sest väga tihti tuleb oma ideid selgitada ja süsteeme välja joonistada, mille puhul on vaba valge pind kõige kiirem ja mugavam lahendus.
Ideaalis peaks olema võimalik enda tööstiili vahetada: kas seisad, istud, oled laua juures või mitte. Rõdu vajadust mainiti ka mitmel korral, kord isegi vaikset taustamuusikat.
Kuid lisaks kõigele sellele on muidugi tähtis seltskond. Arendustiimis peavad olema lahedad inimesed, kellega on hea koostööd teha. Singletonis muide pannaksegi tiimid kokku selle järgi, kes üksteisega kõige paremini sobivad.
