Pilveplatvormi valikul on terve hulk faktoreid, mida silmas pidada, alustades pakutavatest teenustest, skaleeritavusest kuni hinna ja klienditoeni välja. Nende kõrval pole aga vähem tähtis, kust teenust jooksutatakse. Kui füüsiline taristu alt veab, pole ka virtuaalserverist midagi järel. Kodumaine pilveteenus Pilvio on oma platvormi kolinud Tallinna külje alla Baltikumi suurimasse andmekeskusesse ja kohe selgitame, miks see on tähtis samm.

Pilvio on Eesti hinnatumaid pilveteenuse pakkujaid. Mitte ühelgi teisel Eesti teenusepakkujal pole sellist iseteeninduslikku pilve, kus ettevõte teeb konto ja juba paari minuti pärast on tal server olemas.

“Kui 2018. aastal välja tulime, oli meie fookus tugevalt sellel, et teenus oleks alati kättesaadav. See tähendab, et isegi kui tuleb ette näiteks riistvararikkeid, suudaksime vead automaatselt parandada, et meie kliendid nende pärast kannatama ei peaks,” on ettevõtte tegevjuht Kaur Kiisler kevadel avaldatud intervjuus rääkinud.

Teenuse kättesaadavuse tagamiseks ongi tähtis, kus asub pilve “kodu”. Kui varem hoidis Pilvio oma servereid samas majas, kus asub Jõhvi tehnoloogiakool kood/Jõhvi, siis nüüd kasutatakse põhiasukohana Tallinna külje all Hüürus asuvat Greenergy Data Centersi (GDC) andmekeskust. Kiisler paneb ritta kolm peamist põhjust, mis sellise valiku kasuks mängisid ning miks võiks ka klient olemasolevat Tallinna asukohta kaaluda.

1. Tipptasemel turvalisus koos mehitatud valve, biolukkude, lubade ja taustakontrolliga

Kiisleri sõnul on Pilvio jaoks esmatähtis, et valitud andmekeskus vastaks nende turvanõuetele. Eestis selles valdkonnas Greenergy Data Centersist paremat pole. Esiteks, kõik GDC serverid asuvad spetsiaalselt selleks ehitatud serveriruumides. Need ruumid on varustatud turvasüsteemidega, mis hõlmavad relvastatud turvameeskonda, valvekaameraid, turva- ja suitsuandureid ning juurdepääsukontrollisüsteeme. Ühesõnaga – täispakett.

Lisaks on serveriruumides kõrgtehnoloogilised kliimaseadmed, mis tagavad serveritele optimaalse keskkonna. Nii garanteeritakse, et serverid ei kuumene üle ning nende jõudlus ei lange. Rõhku pannakse just ennetusele, näiteks on serveriruumides õhk madaldatud hapnikusisaldusega, et midagi ei saaks põlema minna.

Ulmelisena kõlav näide GDC tipptehnoloogilistest turvalahendustest on nende juurdepääsukontroll. Et kontrollida, kas uksest astub sisse õige inimene, kasutatakse biomeetrilist isikutuvastust. See ei tähenda sõrmejälge ega näojooni nagu nutitelefonis, vaid masin jälgib veenide struktuuri käes. Veenide struktuuri vaadatakse seepärast, et ei saaks teha nagu filmis, kus võõra sõrmejälje või lausa sõrmega turvasüsteeme läbitakse. Käsi peab “elus” olema ja veri soontes voolama, muidu süsteem sisse ei lase.

Nii võib olla kindel, et serveritele ei pääse ligi keegi, kes ei peaks. Andmete privaatsus ja turvalisus on tagatud tugeva krüpteerimise, autentimise, logimise ja riistvaraliste turvameetmetega. Kõik need meetmed aitavad tagada, et serverites hoitavad andmed oleksid kaitstud igasuguste ohtude eest, olgu selleks vargus, tulekahju, loodusõnnetus või küberrünnak.

2. Suurus on oluline

Palju on vaieldud, kas suurus on oluline või mitte. Küllap vastus eri kontekstides natuke erineb, aga andmekeskuste puhul on asi selge – jah, on küll oluline. Kohe selgitame, miks.

“Andmekeskuse suurus on pilveteenuse kasutaja jaoks oluline, kuna see mõjutab otseselt teenuse jõudlust, töökindlust ja kulutõhusust. Suurem andmekeskus suudab pakkuda rohkem ressursse, nagu arvutusvõimsus, mälu, ladustamine ja võrguühendus, mis on vajalikud pilveteenuste tõhusaks ja sujuvaks toimimiseks,” loetleb Kiisler.

Üks pilvelahenduste peamisi eeliseid on skaleeritavus. See tähendab, et teenuse mahtu ja võimsust on võimalik kiiresti ja paindlikult muuta vastavalt kasutajate nõudlusele. Pilveteenused pakuvad dünaamilist ressursside kohandamist vastavalt kasutajate vajadustele, mis võimaldab teenusepakkuja andmekeskustel kiiresti kohanduda nii kasvavate kui ka kõikuvate andmetöötluskoormustega.

Suurem andmekeskus võimaldab lihtsamat ja kiiremat horisontaalset ja vertikaalset skaleerimist vastavalt nõudlusele. Kui teenuse kasutajate arv suureneb, saab andmekeskus kiiresti lisada rohkem servereid või ressursse, et teenindada suuremat kasutajate hulka.

Lisaks tähendab suurus sageli efektiivsust, mis kliimaeesmärkide ja energiakriisi kontekstis on äärmiselt oluline. Aga sellest juba järgmise punkti juures.

3. Rohelise jalajäljega teenus

“Loomulikult peab valitud andmekeskus tagama, et saaksime oma klientidele pakkuda kõrgekvaliteedilist teenust. Seejuures pole aga vähem oluline, mille arvelt see kvaliteet tuleb,” sõnab Kiisler. Kuna pilvandmetöötlus eeldab suuremahulise arvutusvõimsuse pakkumist, kulub selleks ka palju energiat. “Keskkonnasõbralikkust aitab tagada andmekeskuses roheenergia kasutamine, jätkusuutlikud tehnilised lahendused või näiteks tekkiva jääksoojuse ärakasutamine,” selgitab Pilvio tegevjuht.

Baltikumi suurim andmekeskus töötab vaid sertifitseeritud rohelisel energial. Lisaks hoitakse elektrit kokku tehisintellekti juhitud jahutussüsteemi abil. Näiteks suudab AI jälgida ja ennustada elektritarbimist, prognoosida jahutusvajadust serveriruumide erinevates punktidest ja korrigeerida jaheda õhu voolusid või kontrollida vedelikjahutusega seadmetelt soojuse eemaldamist. Nutikate masinate töö tulemus on lõpuks mõõdetav just nimelt energiaefektiivsuses. GDC-s sihitakse PUE-d (power usage effectiveness) 1,2 või vähem. See tähendab, et elektrikulu on veerandi võrra väiksem kui keskmises andmekeskuses. GDC eesmärk on kasutada elektrit võimalikult tõhusalt ning tööd tehakse ka rohelise energia tootmisvõimsuse rajamiseks andmekeskuse kõrvale. Kokkuvõttes on see tark nii loodust kui ka väiksemaid elektriarveid silmas pidades.

Kiisler mainis ka tekkiva jääksoojuse kasutamist. Nimelt on andmekeskus oma põhimõttelt üks suur elektri soojuseks muutmise masin – serverid huugavad ja tekitavad soojust. See on paras nuhtlus, kuna serverid vajavad töötamiseks jahedamat temperatuuri ja seetõttu tuleb neid kogu aeg maha jahutada. Kes aga ütleb, et tekkivast soojusest omakorda kasu ei või olla? Näiteks Microsofti andmekeskused Helsingis on pannud seljad kokku keskkütet pakkuva Fortumiga ning selle tulemusena jõuab serverite jääksoojus Soome pealinnas tuhandete majapidamisteni. Mida suurem on andmekeskus ja selle töömahud, seda rohkem jääksoojust tekib ja mõistlikum on seda kasutada. Kuna Greenergy Data Centersi kompleks avati alles mullu, siis mahud veel nii suured pole, aga lähitulevikus võime juba teist juttu rääkida.

Kui soovite rohelisemat ja samal ajal tõhusat lahendust, võtke ühendust Pilvio spetsialistidega.