DaaS-i puhul on inimese kodune internetiühendus juba vähem oluline – see peab vastu pidama vaid tööarvuti ekraanipildi edastamisele serverist ja teistpidi kodust serverisse liiguvad vaid väga vähe andmeliiklust nõudvad klaviatuurivajutused ning hiireliigutused. Tavaliselt peab üks keskmine kodune internetiühendus selle kiiruse vastu küll. Faile aga pole vaja üldse kodu vahet liigutada, need asuvad pilveteenuse serveris.

Statistika näitab suurt kasvu

Gartner ennustab, et 2021. aastal kasvavad lõppkasutajate kulutused pilveteenustele 23%. Kõik erinevad pilveteenused on kogenud just pandeemia ajal ja järel suuremat kasvu, kuid DaaS ehk arvuti töökeskkonna pilve viimine töökohtadel on neist kõige äkilisema kasvuga – Gartneri andmetel kasvab see teenus 2021. aastal 67%. Sellele järgneb infrastruktuur kui teenus (IaaS) 38,5% kasvuga, mis on samuti hüppeline võrreldes varasemate aastatega ning mida on enamasti vaja ka DaaSi kasutajatele.

Mis on Daas?

DaaS ehk Desktop-as-a-Service on virtuaalse töökohaarvuti teenus. See on vahend pilvepõhiste töökohtade pakkumiseks firma töötajatele. Serveris asuv virtuaalne tööarvuti on ligipääsetav ükskõik millise seadmega üle Interneti – olgu selleks siis kas kasutaja oma kodune lauaarvuti, sülearvuti või tahvelarvuti. Samamoodi saab ligi ka kontori tööarvutist, töökeskkond aga on alati sama.

Pilveteenuse serverisse on loodud virtuaalne töökeskkond virtuaalse operatsioonisüsteemiga, selles imiteeritakse tavalist kasutaja tööarvutit ja jooksutatakse vajalikke äppe.

DaaS aitab vähendada töökoha kulusid, uue töökoha loomise aega ja võimalikke kahjusid, kui töötaja unustab näiteks oma sülearvuti kuhugi avalikku kohta. Kuna andmed (ja tegelikult ka kogu töökeskkond) asuvad pilveteenuse serveris, siis arvuti kadumisega mingit andmekadu ei tulegi.

Samuti on serverikeskuses asuvast töölauateenusest kasutajal tavaliselt kiirem ligipääs kõigile teistele firma pilveteenustele, reeglina ka üldse igale poole Internetti, sest serverikeskused on varustatud kiriema ühendusega, kui kodukasutaja kodu. Serverisse on aga kodust või kontorist vajalik vaid piisavalt kiire netiühendus, mis suudaks ekraanipilti ja klahvivajutusi edastada.

Samas on virtuaalsel töökohal ka puudusi. Tugi erinevale riistvarale on kehvem. Kui tahad suurelt ekraanilt näiteks videot vaadata või kiiresti muutuvat ekraanipilti vaadata, siis pole ekraanipildi üle interneti kandmine kindlasti nii kiire, kui oma arvutis. Seega kontoritööks on DaaS hea, aga meedia tarbimiseks kipub veel aeglaseks jääma. Samas – tüüpilises kontoris polegi meediatarbimist väga palju, põhiline on töö dokumentide ja kontoritarkvaraga, milleks virtuaalsest töökohast piisab.

Ettevõte saab virtuaalse töökoha luua virtuaalserveri teenusepakkuja juures ka ise, kui talle eraldatakse virtuaalkeskkond, vajalik hulk salvestusruumi, varundus, turvateenused ja protsessorivõimsus. Sel juhul vastutab klient ise virtuaalsete töökohtade uuendamise ja seadistamise eest, pilveteenuse pakkuja tagab aga vajaliku infrastruktuuri kui teenuse (IaaS), mis taustal töökohti teenindab.