Praktikante värvates eeldab juht, et kontoriuksest astub sisse elurõõmus noor, kellel silmades on ootusärevus ja tahe õppida ning valdkonnas läbi lüüa. Mingil põhjusel see alati nii ei ole – IT-maailmas on palju stereotüüpe, mille murdmine aitaks tööjõupuudusele lahenduse leida. Kuidas seda täpselt teha, kirjutab järgnevas arvamusloos Riigipilve juht Taavi Viilukas.

Umbes kümme aastat tagasi ennustasin, et termin “IT” kaob käibelt täielikult ära. Tõsi, ma pole vist kunagi nii rängalt eksinud. Kui nüüd mõtlema hakata, siis mida ikkagi tähendab IT? Toon näite: pangas töötav teller ei ütle, et tema eriala on pangandus. Ka pangas töötav personalispetsialist või kommunikatsiooniekspert ei kasuta oma erialaste oskuste kirjeldamiseks terminit “pangandus”. Kui keegi väidab, et ta töötab panganduses, eeldame üldjuhul, et tegemist on finantsvaldkonnas töötava inimesega.

Kuid mis toimub IT-s? IT on igal pool! Kes räägib aga testijatest, arendajatest, arhitektidest, võrguinseneridest ja süsteemiadministraatoritest? Mitte keegi. Erinevaid valdkondi on sedavõrd palju, et lausa kuritegelik on neid kõiki ainult IT-ks nimetada. Siit tekib juba esimene fundamentaalne viga selles, kuidas me mõtleme ja räägime ning milliseid ootusi tulevastele põlvedele tekitame.